Aitäh, Martaberta

Ma sain just maha oma esimese "vitsaga". Tehtud täpselt Martaberta kirjutatud õpetuse järgi. Aitähh!

Ma võin näidata ka, aga siis, kui kinnast natuke rohkem on, praegu ei paista ta välja.

Aga et Haja Meelsus mind ei tabaks, siis panen uueks aastaks oma jaanuari käsitöö-plaanid kirja:

JAANUAR

*lõpetada kassidega kindad e kududa-tikkida 2 kinnas ja viimistleda

*lõpetada triibulise randmega kindad - hetkel puudu poolteist kinnast

*lõpetada ja viimistleda lohesall

*kududa ühed pitsilised valged sõrmkindad TK Värvispektri jaoks. (Või kui mitte pitsilised, siis tahaks pärast valgega peale tikkida ja helmeste vms kaunistada. Valge tikand valgel kõlab huvitavalt.) Ja narmad randme ääres võiksid ka olla :)

Rohkem jaanuariks ei luba, sest jaanuar on mulle ka romaanikirjutamise kuu - JanNoWriMo 2012 :)

Sekvoia kohtus kurkumiga

...nad armusid ja said lapsed.

Vanem on tumeoranžim, noorem on heleoranž.

Potis istub veel üks salapärane tegelane - tema on ilmselt pruun või kuldkarvaline, aga tema näitab end vast homme-ülehomme.

Eile korrastasin oma lõngavarusid - neid ikka jagub, ja mitte vähe. (Jah,kallikesed, teil ei olegi õnnestunud mind kuivaks osta!) Korrastamise esimene etapp e. valame kõik lõngad voodile:

Teine etapp näeb harilikult välja selline- värvide järgi kompaktselt kasti:

Või lausa külgepidi, siis mahub neid veel rohkem. Kolm kasti sai igastahes ühevärvilist lõnga täis, kirjumirjusid jagus ka veel neljandasse väiksemasse kasti. Ja Astra suure lõngakasti sättisin samuti hästi korda. See on kõige suurem ja kirevam kõigist teistest, ja sisaldab maasikaid ;)

Eile saatsin ühele mesindusfirmale pesusooda tellimuse ära. Kui nad ükskord reageerivad ja selle mulle saadavad, siis saab hakata asju siniseks värvima ;)

Kolm pakki ühekorraga

Kahele pakile läksin täna postkontorisse järgi, aga kolmega tulin tagasi - noor poiss jooksis õue peale järgi, et hei, meile tulid just uued postipakid, teile on veel üks. See "veel üks" oli minu väga kaua oodatud värvainete pakk Saksamaalt (olin neile hommikul taaskord kurja kirja saatnud).

Esimesed kaks pakki olid aga spektraliit Inglismaalt (indigo juurde) ja 2 kilone vahetuspakk ühe armsa inimesega USAst. Mul on nüüd kommi ja sokulaadi ja veel natuke sokulaadi, lisaks veel piparmündi ja sidruni teed ning imeilus nahkköites kaustik.

Aga värvained on säärased:

kampetše veripuu

košenill

värvimakluura e kollapuu

henna

krapp

mirt

rooma kummel

ja uue peitsina tarapuu pulber

Elamine lõhnab vängelt igastahes. Paar järgmist päeva veedan küll hoopis üht kriminaal-sotsiaal-misiganes psühholoogilist artiklit tõlkides, aga peale seda tulevad ilmselt pisikesed indigokatsetused päevakavva ;)

Miks ma täna salli ei koo

Häid pühi! =)

Kohv väikese sekvoiaga

Eile öösel läksin väheke lolliks ja hakkasin lõnga värvima. Tõsiselt südaöö paiku.

Uus sats Raasiku lõnga on igastahes südantsoojendavalt ilus, kenasti kringlites ja helevalge. Seejuures andis teda aga ikkagi tükk aega pesta, ning kuidas ühest valgest asjast säärast porikarva vett välja tuleb, jääb mulle müsteeriumiks. Aga paar tilka Fairy't ja villašampooni lahustavad igasugused müsteeriumid.

Et ema oli mulle 2 purgitäit kohvipära kogunud, siis läks see loosi. Üks iidamast-aadamast pärit poolik äralahtunud kohv ka veel lisaks. Tund aega keetsin kohvi, samas kui lõng peitsis istus, ja siis värvisin, kah peaaegu tund aega. Tulemus on päris ilus. Aga vot ühte asja teeks teinekord küll teisiti - nimelt filtreeriks kohvipuru välja. Sisse jätsin ma ta üldse seepärast, et nii ennustati tugevamat tooni. Samas, kõik need artiklid netis rääkisid valmis esemete või kanga värvimisest, ilmselt sel juhul saab puru kergemalt välja, mina nägin sellega ikka tükk aega vaeva. Aga kergelt kohvilõhnaliseks lõng jäigi ;) Nii et - miskit eriti kohvisõpradele.

Kuni lõng kohvis istus, panin järgmise lõnga peitsima - kusjuures, sama peitsivedeliku vähemalt 2x kasutamine tuleb igastahes kasuks. See on Jenny nipp, mille ma üles korjasin - teisele satsile läheb seega natuke vähem peitsi, ja veekulu ka väiksem.

Peenike puukoor, mille kohta wullstuuv kirjutas Rotholz, ja mille Google tõlgib mulle "redwood" ja Wiki annab vasteks sekvoia (ilmselt siis siberi sekvoia, mitte see peaaegu looduskaitse all olev hiiglane) oli oma nädal aega juba leos istunud, nüüd oli viimane aeg temaga midagi ette võtta. Ja toon tuli ilus. Mitte selline košenilli-roosa, vaid teistsugune. Õrnsuitsu lõhe.

Lõnga jätsin veel üleöö potti seisma ja välja võtsin alles pealtlõunat.

Nüüd võtan jalad alla ja toon Loovgaleriist oma ehted ära, sest see paik, paraku, kaob ära. Ning Lõunakeskusest toon ka oma lõngad ära - nädal aega laata, ja müüdud 0 kera. Seejärel tuleb mõni loomapood leida ja sinna oma viimane raha hakkama panna. Vähemasti saab mu üks ja ainumas allesjäänud rotu endale jõuluks puhta pesa ja toidu nina alla, ehk uue sõbragi (sest mu teine rott suri üleeile).

Nädal aega pole miskit müünud... annab valusalt tunda. Jõulud jäävad sedakorda vahele.

Uued värvid

Uued värvid, uued kerad. Košenill, ja viimasele košenillile peale värvitud tibake vaske ja kurkumit. Tuli säärane kuldne sinep (vms). Kusjuures, leidsin ühe vihi 8/3 jämeduses lõnga, nii et seda rohekollast on 5 kera ka 8/3.

Naljakas on see, et kõige parem on pilti teha vannitoas, tulevad kõige täpsemad värvid :p

Homme peaks end kätte võtma ja jälle värvima hakkama. Rotholz (mille Google mulle sekvoiaks tõlgib) istub juba nädal aega leos ja ootab. Ainult et seda õhinat ja inspiratsiooni, mis laatade eel oli, ei ole praegu mitte kuskilt võtta. Mõttes on hoopis kuhjuvad võlad, tulevad maksud ja peaaegu tühi pangaarve... Ei ole miskit jõulutunnet, ei ole.

Järjejutt II

Arvestades, et ma avastasin enda jaoks säärase tegelase nagu Kristin Nicholas http://www.kristinnicholas.com/ , siis pole järgnev üldse üllatav :p Miski plõks käis lihtsalt peas ära, kui ma sirvisin tema värvidemängu täis kudumeid ja lugesin juttu, mis ja miks ja kuidas. Ja siis ma võtsin valmis saanud ühe kinda ja hakkasin selle peale tikkima. Ja heegeldama. Ma ei ole omadega veel sugugi lõpetanud.

Aga plõks oli see, et - säärases stiilis asju ma tahaksin teha, sest need on lahedad. Väga-väga lahedad. Ainult et minul tulevad nad loodusvärvides, ja ikka omamoodi "kiiksuga".

Ehk ühel päeval jõuan ma endale mõne Kristini raamatu ka osta. :)

EDIT: Mõned kindaandmed: 2 varrast, ühel vardal 34 silma alustuseks, kokku 68. Sakiline serv. Üleminekuga lõng aluseks.

Roosa ja kollasega peale tikitud, mitte kootud.

Kahandada nii, et labaossa jääb ühele vardale 30 silma.

Pöidlas ca 12 silma vardal, teistel ca 10

Mäu. Järjejutt.

Alguses olid lehekesed.

Siis tuli Kass. Koos lillega.

Jätkub ;)

Lehemustrike

Esimene katsetus 1.5 ringvarrastega kinnast kudeda. Põnev, aga silmi väsitav. Astra saadetud lehemustri igastahes punnitasin valmis. Nüüd tuleb veel ära otsustada, et mis labaosale läheb...

Ma nimelt postitan selle siia, et oleks keerulisem asja sinnapaika jätta - aeganõudvate projektidega teinekord kipub nii minema, et need kauaks või üldse unarusse jäävad.

Täna olengi puhanud ja kudunud, põhiliselt.

Ning muidugi päeva tähtsündmus - ELSi kuller tõi mulle otse ukse taha 15 kilo Raasiku lõnga. 8/2. Valge. Sedakorda jõudis väga-väga kiiresti kohale (tegin tellimuse samal päeval kui see ka komplekteeriti ja posti pandi) ning lõngad on tublisti puhtamad ja ilusti kõvades kringlites (eelmine kord andis neid harutada, sest nad olid üpriski lahtiselt kotti topitud).

Ja telefoni teel sokikanna kudumist õpetada on intrigeeriv :p

Rahutud ajad

Viimane, külmvärvitud košenill.

Košenill & košenill/vask/kurkum

Košenilliga värvitud kirjumirju efektikas.

Tõsiselt - eilsest peale ei leidu minu majapidamises enam värvimata lõnga. 12 kilone kott, mis kuu aega tagasi sai Raasikult tellitud, on tühi ja leidnud oma tee prügikasti, lõngad aga on juba erivärvilistena saanud endale uued omanikud, ehkki päris hea hulk on ka veel minu käes ja nad ootavad, ootavad...

Eile oli üpris maniakaalne päev. Peitsisin lausa 2 korda järjest, ning toone tuli kokku 4. Hommikused 2 võileiba olid igastahes need, mille energiast ma õhtuni ringi lippasin. Poeski käisin nii, et jätsin hästi vaiksel tulel lõnga peitsima. Ja lõunat jõudsin tegema hakata kolmveerand kaksteist. Ei, mitte päeval.

Täna siis käisin Antoniuses käsitöölaadal. Korraldus jättis kergelt kaootilise mulje - meie seisime tükk aega oma kastidega, siis tassisime need üles korrale, siis alla tagasi ja siis uuesti üles. Kõigi närvid ja kannatlikkus said proovile pandud. Paraku see ülemine veranda oli üpris varjatud, ning ainus silt, mida mina all nägin, oli pisike ja näitas, et üleval on Õpitoad. (mitte, et meie juures ei oleks võinud miskit õppida ;)) Ja miski veider sinine putka varjas enamjaolt ka üles viiva trepi.

Noh, lohutuseks (?) võin öelda, et ega all ka väga rohkem rahvast ei käinud - ikka nii paar-kolm vahel harva. Enamus käijaid-kiibitsejaid olid teised müüjad. Stuarti ja Kaspari muinas ja muidu-ehteid vaadati-kiideti-näpiti natuke (seda tegid pea kõik inimesed, aga neid oli urrima vähe), aga osteti vaid 1 sõlg.

Olime müüjatega sihuke seltsiv pere. Mina sain igastahes tuttavaks vahva kindaid-sokke kuduva memmega enda kõrvalt, ja siis teise veel vahvama memmega, kes oli väga palju sokke ja sääriseid kudunud, osad lausa koera-lambavilla segust. Ja et tema tahtis väga minu lõngasid, aga raha polnud, ja minu varbad igatsesid väga tema koeravillaseid halle sokke, siis tegimegi vahetuskaupa. Mul on igastahes praegu proua Mariti sokid jalas ja jalgadel väga mõnus ja soe. Lisaks sai tehtud diil, et jätkame vahetuskaupa - temale lõnga, minule küünarnukini ulatuvad koeravillased kindad. (See mõte tuli sellest, et ma sokid küünarnukini kätte tõmbasin.)

Homme peaks olema Raeplatsis laat, ent emhi.ee ja muud ilmajaamad lubavad suht-koht pussnugasid - ehk siis ohtralt lörtsi, vihma, jäidet, tuult jne. Sellele ilmale vaatan ma küll hommikul otsa ja otsustan siis, et suure tõenäosusega ei saa riskeerida, et lõng märjaks saab. Ja kole ilm ei ole lõnganäppimise ja ostmise ilm.

Lõunakeskuse Jõululaada 2 päeva lõppesid samuti nullis. Nii et mul hakkab väheke vastu juba see laadatamine, ei usu väga enam neisse. Suvised ugrimugri ja taaskehastamismaigulised laadad on teine tera, aga need praegused...

Ingridilt, kes päev otsa Maximas lõngu müüa üritas, kuulsin samuti, et müük oli kehva, väga kehva. Nii et mul ei ole tahtmist sinna minna ja miinustesse jääda. Eedenis miski käsitöökas tuleb, aga kas sealgi huvilisi oleks - mu meelest on see iga aasta mingi säärane imelik pisike üritus olnud, kus enamus lihtsalt kõnnib ringi, kui sedagi.

Kuu kokkuvõtteks võib öelda seda, et nojah, üheltpoolt - maksud said makstud, ülejäägiga suutsin isegi uusi värvaineid tellida. Ja ka süüa saab. Samas - uue lõnga ostmiseks pidin ometi taas võlgu võtma, ja see võlakoorem on juba väga-väga suur. Masendus vaheldub optimismihoogudega, elu nagu ameerika raudteel... Rahutud ajad, väga rahutud ajad. Jõulurahu, yeah, right... Mis jõul? Mis rahu?

Ei oskagi miskit rohkem kirjutada, nii segane ja närviline on kõik.

PS.

Aga ühtede asjadega eputan küll - need on Astra kootud sokid minu värvitud lõngast :)

Kas pole numpsikud? :D (Selle lehemustri ma pean küll endale ka küsima.)

Laadaralli vol II tulekul

Kuivavad: košenill, košenilliga "kirjumirju" ning lõheroosa krapp

Täna oli väga töine, aga huvitav päev.

Esteks tänu Astra järjekordsele suurtellimusele (ma tõesti kujutan sind ette selle suure värvilise kuhja otsas peesitamas nagu kass) võtsin ma kätte ja tellisin siiski Saksamaalt värvained ära. Sedakorda tuleb ka indigo :) (ja Inglismaalt peaks tulema Thiourea Dioxide aka Spectralite, pean ainult neile meelde tuletama, et 6 päeva on natuke palju aega, mille jooksul võiks mulle saatekulu alase meili ikkagi saata...).

Teiseks suured tänud Virmalisele, kes viis mind ninapidi kokku oma sõbratariga, kes Lõunakeskuse Jõululaadal erinevaid kaupasid müüb - nüüd viin homme hommikul talle 2 päevaks oma lõngad ja sõrmused. Näis, kuidas seal läheb.

Kolmandaks lähen homme Ropkamõisasse villast lõnga kaema - on soodukas, 12 EUR kilo. Oleks nüüd ometi ilus lõng, siis saaks miski hulga osta.

Hulk lõnga läheb homme ka igas ilmakaares laiali - jõuan lõpuks ometi postkontorisse, nii et kes on oodanud, homsest hakkate saama. Üks suur kirev kott igastahes rändab ühele vanale sõbrale, kes kampsunit kudema hakkab :) Ja Martaberta saab hunniku roosat. Astra lõngahunnik on aga võtnud juba suure kasti mõõtmed :D

Laupäeval olen Raekoja platsis jõululaadal, reede osas veel selgub, et kas Antoniuse õues või Maxima jõululaadal. (Antoniuse omad reageerisid alles täna.)

Krapile tõmbasin viimaks vee peale, ning košenill on nii välja kurnatud, et temast vast miski pussu saab mõnele lõngale aluseks. Homme tahaks jõuda viimased Raasiku lõngad ära peitsida ja värvida. Mul on veel 4 Saksamaalt tulnud värvi, lisaks košenilli teine tõmmis - näis, kas sealt tuleb miskit, või värvib lihtsalt vett...

Prooviks tellisin dewullstuuvist maarjajää asemel hoopis säärast põnevat asja nagu Tarapulver. Kirjade järgi tegu iidse Peruust pärit taimse peitsiga, mida indiaanlased värvimisel kasutasid. Väidetavalt peaks seda kuluma vähem kui maarjajääd. Tahan igastahes väga proovi teha.

Vaikne ja tõsine

Kirjumirjukas krapi ja killukese košenilliga

Sihuke vaiksevõitu päev oli. Aga sain endast siiski võitu, peitsisin lõnga ja pistsin külmvärvi. Sealt peaks siiski hulk košenilliroosat tulema, ja lisaks ka roosaoranžikat krapi leemest.

Krapp sai lahja virre, nii et miskit väga punast sealt polegi tulnud - kõige punasema sai aga minu armas Astra endale :) Samas, väga kaunid sügisesed toonid on.

Tellimuse uutele värvainetele pean paraku tühistama - kui ikka valida on üürimaksmise/elamise ning värvainete tellimise vahel (mis perspektiivis on küll ka sissetuleku lahutamatu osa), siis paratamatus valib esimese. Ja loodab, et sel nädalavahetusel Tartus laatadel läheb paremini. Sest sinna ma vähemasti jõuan.

Millega värvida, seda isegi veel jagub - košenillist saab veel mõnda aega roosat, ma usun, katetšut pole proovinudki, mõnda teist ka mitte - 3-4 kotikest veel vedeleb. Lisaks võimalus vasega kollakatest rohelisi võluda.

Mis aga juhtus, on see, et lõng, kujutage ette, hakkab vägagi otsa saama, ja vot see ON probleem. Täna võtsin suurest prügikotist välja viimased 7 vihti. Mis tähendab, et ca 3 tooni tuleb veel, ja siis ongi kõik. Aga nagu öeldakse - "we'll cross that bridge when we come to it". Ehk siis KÕIK lootused on nädalavahetusel.

Muidu - vaikne. Tõsine. Vaatan "Supernaturali" vanu osasid, koon natuke oma erilist lohesalli, hakkasin Jenny Deani blogist inspireerituna ka musta prügikoti meetodil kuduma... pole veel kindel, mis sealt tuleb - ideaalis kampsik, aga näis kas mul niipalju kannatust jagub. Varsti vist sokki kuduma - tellimustöö vana sõbra põnnidele.

Aga see julgus ja pealehakkamine, mis oli eelneval nädalal, see pole küll veel näole andnud. Eksis vist tuisuga teele...

Vaatan, kas jõuab sel nädalal ka Etsysse pesa teha. Kasutaja juba tegin, igastahes. Ja neid kedratud-värvitud efektilõngu võibki sinna vaatama jääda. Ikka fantastilisi asju teevad inimesed.

Kirjumirjud

Jup, minu lõngamenüüs on ka sääraseid triibuträpsulisi kirjumirjusid lõngasid.

Uusimad košenilliga. Ainult 4 kera, kõik müügiks :) Ja siis on veel veripuuga värvitud kirjumirjud -

Tuleristsed feilisid sajaga

...ehk siis - jäin Narvas omadega miinustesse, põhimõtteliselt. Kogu pika ja väga külma aja kohta (ma ei taha enam kunagi säärase ilmaga autokapotilt müüa) müüsin 3 kerakest.

Ebaõnnestumise põhjuseid võib olla ilmselt mitmeid - vale koht (miski äärelinna suure müügikeskuse juures, ja väljas pealegi), minu puudulik keeleoskus antud teemal (jaa, ma mõistan küll vene keelt rääkida, sõpradega suhtlemiseks täiesti piisavalt, aga nn erialast juttu ma tõesti ei oska ajada - pole seni kunagi vaja läinud), suur kuhi ilusaid ja värvilisi aniliinvärvidega värvitud lõngu otse minu kõrval (paraku vaatab keskmine ostja hinda ja hulka).

Esimene ostja oli küll väga armas, tuletas mulle meelde, miks ma Narva linna armastan - tädikesed, kellega saab pikalt-pikalt juttu ajada, ja kes lahkudes soovivad sulle, võhivõõrale, kõike-kõike head ja Jumala õnnistust. Ma olen pagan jah, aga säärane südamest tulnud õnnistus läheb hinge.

Sealsamas leidus ka geeniusi, kes teatasid, et kui mina neile hinda vene keeles öelda ei oska (hinnad olid Ingridi lõngadel kõik küljes, koos kaalu jms), siis vot, ei osta. No ära osta siis... Kes tahab, saab ikka hakkama, kasvõi käte-jalgade abiga, kes kiusu ajada tahab...

Või mõni madaam, kellele tekkis kange tahtmine öelda, et proua, kui te akrüüllõngal ja eesti villasel vahet ei tee, siis pole meil väga millestki rääkida.

Võru jäi ära ilma tõttu, Moostesse ja Ahjale aga reisivad kahjuks vaid mingi osa minu lõngadest, mitte aga mina.

Vähemasti saan esmaspäeval, kui ilm vähegi kannatab lähima postkontorini minna, ära saata kõigi tellijate pakid. Ja siis võib ajutiselt ametliku pankroti välja kuulutada.

Mõned rasked otsused, mis vahepeal tuleb langetada. Mõned puhkepäevad, mida ma väga vajan peale seda hullumeelset spurti. Siis vast suudan jälle edasi värvida ja tegutseda. Praegu on säärane rõõmutu väsimus.

Inimvõimetel on piirid

Täid, täid ja veel natuke täisid

See on tõepoolest tänase päeva märk...lause.

Jõudsin: 6 suurt vihti lõnga peitsida, miskit 4 tükki ka lahjast külmvärvist välja võtta ja aru saada, et neid on vaja üle värvida - olid väga pussud ja lausa laigulised. (Ei imesta - see oli ikkagi miski viies kord sama värvileemega teha. Isegi veripuu väsib kunagi ära, eksole) Ülejäänud päev läks košenilliga mässamise peale. Isiklik õppetund - košenillile meeldib, kui lõng istub pikalt koos temagag potis ja jahtub. Paraku aga oli aeg see, mida oli vähe, nii et krapini ei jõudnudki. See-eest said lõpuks KÕIK olemasolevad lõngad - nii plassroosad, plasshallid (peitsimata) kui hulk maarjasega peitsitud lõnga täisupist läbi aetud. Tulemus peale hulka närvikulu on igastahes ilus.

Õhtul kodus tõmblemise asemel aga käisin hoopis armsal sõbral külas. Nüüd jõudis väsimus kohale.

Homme ei hakka muud üritamagi, kui et lõngad keradesse, sildid peale ja kastidesse. Ja siis - magama, sest reede hommikune äratus tuleb nii...4 paiku, sest 5 on juba ärasõit Narva poole.

.

Päevitunud hall ;) Kampetše veripuu neljas tõmmis, happeliseks aetud. Tulemus - pruunikas-

hall (või kuidas iganes antud tooni kirjeldada - sobivas valguses näitab rohkem pruuni, teises

valguses jälle paistab peaaegu täiesti hall.)

Täisupp ja printeriralli

Täna tuli meite perre uus elanik - pisike Canoni tahmaprinter. Oli teine soodukaga ja üldse kompaktne ja mis kõige olulisem - VÄIKE. Säärane, mis rahulikult lauale ära mahub ja ruumi jääb veel palju ülegi. Tsirkus oli aga selles, et poole installimise pealt kinnitas arvuti minu kahtlusi printeri juppide suhtes - nimelt ei kuulunud originaalkomplekti vastav USB juhe, millega printer arvuti külge ühendada. Õnneks oli ema sõidus, ja kuna talle oli niikuinii unustatud vastavast poest juurdekuuluv tasuta mälupulk anda, siis tegi ta ühe tiiru veel ja tõi mulle mõlemad ära.

Päev oli aga segane ja täis sahmimist - osaliselt printeri pärast, ja osaliselt seepärast, et multitask'imine ei ole minu teema, aga just seda tuli täna teha - leotada ja keeta košenilli (Jenny Deani retsepti järgi siis 3 korda, ja nõnda 3 tunni jooksul), leotada madarat, pesta eelmise päeva külmvärvitud lõngasid, keerata efektlõnga kerasid, võtta asju pottidest välja ja pista teisi asju pottidesse, ning kerida-kerida-kerida mitut kilo valmis lõnga.

Košenill lõhnab kuivalt mõnusalt, ning keedetult suhteliselt rõvedalt.

Vahepeal tuli Rita, kes oli hea laps ja tõi mulle turult vasepeitsi, nüüd loodan homme rohelist lõnga värvida.

Kohvi jõin täna igastahes külmana ning lõunat sõin 21.30 õhtul. Peale seda installisin printeri lõpuks ära, ning kukkusin etikette kujundama. Samuti selgus, et A4 jääb tibake lühikeseks, et kera ümber minna - appi tuli sõber paberteip. Tulemus - kõik tänased etiketitud lõngad said endale uued ilusad sildid.

Long live mad Photoshop skills!

Homme loodan esimese hooga hulga lõnga ära peitsida, siis osa madara ja osa košenilliga värvida. Košenilli tahaks 2 osasse jagada, ning teise osaga rakendada peitsimata lõnga ja Jenny "tomati-retsepti". Samuti, kui jõuab - midagi rohelist, sest heleroheline on täiesti ära müüdud-bronnitud.

Neljapäeval puhkan-kerin-sildistan. Puhkan. Sest laadaralli saab olema hullumeelne.

Laadarallit alga!

Reedest laadaralli -

09.12 Narva (Kangelaste 37) Jõululaat

10.12 Võru Jõululaat - keskväljakul

11.12 Mooste Jõululaat kultuurimajas

12.12 Ahja Jõululaat kultuurimajas

Mina eputan taimvärvitud lõngade, natukese kudumise ja ehetega, Ingrid-Ly, minu armas kompanjon, oma kirjumirjude aniliinvärvidega värvitud lõngadega (ja muu toreda nänniga).

Kirjumirjud

...ehk mis siis tuli välja prooviks keradena värvileende visatud lõngast.

Vasakul: kampetše veripuu, paremal: punane sandlipuu + košenill

Mu arust igati muhe ja kordamist vääriv tulemus :) Need minikerakesed koon igastahes sokiks vms.

Kuni mina larpisin ja koolitusin..

...tegelesid lõngad külvärvimisega. Sedakorda täiesti peitsimata lõngad, sest kui minu pisikestele kerakestele juba toredad toonid niisama külge jäid, siis riskeerisin ka suurte vihtidega sama teha. Toonid jälle täiesti erinevad kui peitsides. Ja see võimaldas lõnga värvida - samal ajal kodust ära olles.

Laupäeval oli LARP, mis oli väga vinge, ja täna oli Reesi pitsikudumise koolitus, mis oli ka väga vinge. Rees on lihtsalt niivõrd kannatlik inime, et isegi minusugune ee-kolm-korda-juba-seletatud-aga-ikka-ei-saa-aru n00b hakkab lõpuks aru saama. Kuigi jah, mulle jäi 2 t väga väheks. Ilmselt, kui ma enne ikka juba ühte-teist oskaks, siis suudaks ka midagi ontlikku küsida ja targemaks saada, aga kuna mina alustasin tõesti stiilis et ee, misasjad need poolikud kolmnurgad on, ja kuidas täpselt algussilmust tehakse, siis... Vähemasti sain palju ilusat lõnga näppida, kordamiseks materjali koju, vingeid raamatuid lapata (need Jaapani mustrid!!!) ja arusaama, et ehk, kui kevadine külm mind ära ei võta, suudan ma siiski ühel ilusal päeval pitsi kudumiseni jõuda. Vähemasti jäid Reesi puuvardad seekord minu näpus terveks!

Aitäh, kallis Liina! Kui sa mingi ime läbi seda lugema juhtud, siis ;)

Aga lõngad, igastahes:

Alkanna + sinipuit, maarjatamata lõng, külmvärv ca 2 ööpäeva

punane sandlipuu + košenill, maarjatamata lõng, külmvärv ca 1 ööpäev

sinipuit, maarjatamata lõng, külmvärv ca 1 ööpäev

Homme palun päikest, sest mul on vaja 1) linnas asjatada 2) lõngadest pilti teha (paljud värvid lihtsalt ei näita üldse elektrivalgel oma õiget tooni... )

PS. Sinipuidu/sinipuu ingliskeelne nimetus logwood, ladina keelne Haematoxylum campechianum L., eestikeelne kampetše veripuu.

Hoopis teistmoodi

Täna oli niipalju käimist ja toimetamist, et värvima sain alles 8 paiku õhtul. Aga hommikul käis Rita, ja mitte üksi, vaid koos sõbrannaga. Vedisid lõngakasti esikusse, kus pidavat kõige parem valgus olema, ja sorisid endale hea mitu kera. Rita lubas veel järgmine nädal tagasigi tulla.

Aga õhtul, väsinuna, sündis mõte, et prooviks täna teistmoodi. Julge hundi rind on rasvane, seega võttis hunt suurest mustast kotist alul 2 ja siis veel 2 ca 200-250 g vihti, sidus need veel 6 kohast kinni (Raasiku seob 2 kohast ainult), pesi lõnga ilusti puhtaks ja peale väikest mõtlemist, kas eelpeitsida või samal ajal peitsida, otsustas, et käigu siis täna kõik korraga.

Alkanna ei võtnud väga vedu - ju oli teda liiga vähe ikka, või siis tundus silmale, et kõik kahvatub sinipuu kõrval, mis kõrvalpotis istus (ja oli 2 ööd-päeva juba tõmmanud). Niisiis tirisin peale 10 minutit (ja ei mingit peitsi!) sinipuidust välja tumeploomilillad lõngad, alkannale aga segasin hulka tibake košenilli-sandlipuu tõmmist ja tibake sedasama sinipuidu tõmmist. Nüüd istub ta potis ja tegeleb külmvärvumisega. (Olen täheldanud, et kuum pott kaane all püsib hommikuni soe, vähemalt.)

Seega on eksperiment edukas, ja tuleb edaspidi kordamisele - vähemasti see suuremate vihtide teema, sest eelpeitsida ma tegelikult tahaks, igaks juhuks.

Lisaks sai tehtud proovi, ja eile õhtul košenilli-sandlipuu vette ning teine sinipuitu visatud pisikesed peitsimata lõngakerad. Hommikul välja ja praegune niiske tulemus:

Kuna homme-ülehomme olen kodust üldse ära, siis mõtlen, et oleks tore täna veel hulk lõnga pesta ning pista erinevatesse ämbritesse-pottidessse külmvärvuma. Teeme proovi :)

Košenill ja kompanjon

Täna oli väga stressirohke ja töörohke päev, aga täna oli ka väga tore päev.

Nimelt sain ma endale kompanjoni. On säärane vahva ja töökas naine, kel nimeks Ingrid-Ly, ja kes tegutseb villa pügamise ja pesemise, ja lõnga aniliinvärvidega värvimise ning kõige muu säärase toredaga. Ning on lisaks veel hullult ettevõtlik ja lihtsalt armas inimene.

Ja meie otsustasime oma jõud ühendada, ning hakata koos laatadel käima (ja eks näis, mida tulevik veel toob). Nii et - avapauk 9.dets Narvas, 10ndal Võru jõululaat, 17 dets Tartu jõululaat Raekoja platsil, tahaks veel jõuda ka 16 Antoniuse õue käsitöölaadale, ja ehk veel kuhugi. Koos jõuab rohkem, ja koos on kergem.

Lõngahuvilisi järjest koguneb. Makse veel ei maksa, aga nälga lähipäevil ka enam ei jää. :) Ja tore on inimestega suhelda. Mõni kibeleb lausa külla tulema, et lõnga oma näpuga katsuda.

Täna sai eilsele punase sandlipuu ülejäägile puupuru uuesti sisse pistetud, ja lisaks ka natuke uhmerdatud täisid (košenill!!). Tulemus - sirel! Kindel sirel.

Selle veega saab veelgi värvida. Vaene alkanna, mis vees istub, peab veel ootama ja kangemaks käärima, nagu ka sinipuu (mis on nii kange lilla, et kui ma näpuotsa lahusesse pistsin parkus see hetkega lillaks.)

Roosa on roosa

...ehk mis ma punasest sandlipuust välja võlusin. Sai teine leoski enne seista ööpäeva, siis poolteist tundi keeda ja alles siis kohtus lõngaga. Oleks võinud veel tumedamaks lasta, aga ma tunnistan, et ma tahtsin roosat. Ei, ma ei kanna roosat, ja ma ei ole üldse roosa-inimene, aga vot taimse värvina mulle meeldib roosat saada. Ja see on selline õrn ja...kuidagi pitsiline värv.

Homme vaatan, kas õnnestub järelejäänud veest ja koorest ka veel miskit välja saada. Tore oleks.

Lisaks sai kassinaeri-hall lõng keradesse, müüsin natuke lõnga ja leidsin endale kolm laata, kuhu minna, üks neist Tartuski.

Olen oma "heale lapsele" nime mõelnud. Viimane mõte on "Looduskera". (See tuli sellest, et mul on FBs album nimega Loodusvärvid lõngakeras).

Ja ämbris istub alkanna ja mõtleb elu üle järgi. Mina mõtlen ka, liigagi palju. Selle peale, et kuidas see suur võlg, mis selle äri püstipanemiseks võetud sai, kord tasutud saab... ja kuidas vahepeal elada.

Heureka, kassinaeris!

Käes see va "hibiski kaugem sugulane", mis mu lõnga ilusaks hunthalliks värvis. Malvenblüten - mallow - Malva - (veel hunnik guugeldamist) - kassinaeris. (97% tõenäosusega).

Ma tõsiselt soovin, et kõik taimevärvidega tegelevad poed kasutaksid lisaks omakeelsetele nimetustele ka ladinakeelseid - nii oleks segadust kordi vähem.

Õnneks lahenes see segadus enne etikettide kirjutamist. :)

Ja selline näeb see Malvenblüten välja:

Midagi kollakat, midagi rohekat

Täna otsustasin peaaegu et puhkepäeva võtta, kuna suutsin eile ikkagi selja ära tõsta natuke. Aga hommikul siiski tibake müttasin, nii et minu "külmvärvimisest" sai välja võetud lõngad - hibiski ülejääk oli nad õrnhelehalliks värvinud - teinekord võiks täitsa teha, hetkel aga otsustasin, et teeks miskit kärtsumat, ja pistsin sinna potti 3 lusikatäit kurkumit.

Tulemus sai vinge:

Punase sandlipuu koorepurule kallasin ämbrisse kuuma vee peale ja jätsin sinna elu üle järgi mõtlema. Las mõtleb homseni. Kuna tegu on koorega, siis kulubki talle üks pikem mõtlemine ära.

Hommikul paistis päike. Loomulikult ei tulnud mulle pähe siis lõngadest pilti teha, eip. Nii et üritasin nüüd enamvähem õige tooni pildile saada, peale eile kerasse saanud heleroheliste lõngade sildistamist ja rittaseadmist. Originaal on soojem ja säravam, aga seisa või pea peal, no ei jää see päris õige toon pildile. Aga noh, nii lähedane kui võimalik.

Huvilisi tundub igastahes olevat, paar kera on ka broneeritud... peab hakkama vaikselt mõnda laata või muud müügikohta kiikama.

Töisel lõngalainel

Kolm viimast päeva on möödunud lõnga kerra ja vihti kerides, pestes, peitsides, 20 liitriseid potte vannitoa ja köögi vahet tassides (ristluud annavad hetkel valusalt tunda), värvides, loputades, kuivama riputades... jne jne.

Kurkumiga värvitud lõng on jõudnud lõppfaasi - ta on sildistatud. Tunnen puudust printerist, saaks kiirema vaevaga ja palju ilusamad etiketid teha. Käsitsi kirjutamine võtab palju aega, ja ikka jääb osa infost puudu. Käest-kätte müügi puhul tuttavatele inimestele pole sest häda, te ikka ju teate, kust mind leida ;) 9 kera. (Kümnes viht, ainus, mille teistmoodi kerisin, oli suutnud end nii puntrasse keerata, et masinaga kerasse kerida teda ei saanudki. Eks kui aega tekib, siis pusin temaga).

Roheline lõng sai õhtuks kuivaks, vuristasin keradesse. Homme sildistab.

Ja potti sai täna esimene Saksamaalt tellitud "värv", ehk siis 100 g kuivatatud "hibiski üht kaugemat sugulast". See võimas kraam värvis leeme kibekiirelt tumelillaks, ning välja tuli toon, mida ma olen aasta aega lootnud taasluua - hunthall.

Jätsin veel pool kilo lõnga peale esimese satsi väljavõtmist sinna likku, eks ma homme kaen, et kas ja mis seal selle "külmvärvimise" tulemusena toimus, ja kas tasuks pott ka tulele panna. Kangesti tahaks sellest kaunidusest veel ühe hallika välja võluda.

Kuldne algus

Täna olen kerinud vihti ja kerasse, toimetanud pottide ja nätsikutega, pesnud ja ära peitsinud esimesed pool kilo lõnga, ja et ma ei suutnud mitte õigel ajal lõpetada, siis sai teostatud ka Suure Satsi esimene värvimine.

Mõnes mõttes on ju sümboolne, et üks mu lemmikutest värvidest, mis alati tuju paremaks teeb, sai nüüd esimena värvitud. Inimestele on ka alati kurkumikollane lõng meeldinud. Ehk on see hea enne, ja hakkab äri minema.

Lõnga on veel palju-palju, aga ma pean eendale aru andma, et kuigi ma teen tööd kodus, siis ületunde ei ole siiski tark teha, ja lõunasööki võiks tegelt saada ENNE kella kümmet õhtul...

Nii et ma üritan hetkel ignorereerida fakti, et poolik viht on kerilaual ja poolik kera masinal.

Igastahes - homme juba reklaampilte lõngast, aga hetkel poseerivad nad kenasti mu kokkumunsterdatud raamil:

Tähtis päev

Nagu jõul.
Minu kauaoodatud pakid jõudsid täna lõpuks kohale.
Kuigi jah, DHLiga tulev pakk, mis 15ndal nov Saksamaalt teele läks ja 16ndal Eestisse suundus, jõudis minuni täna. Kas ta seni passis Tallinnas või kusagil mujal EP laos... ei teagi.
Sama ajaga igastahes jõudsid kohale Hiinast lihtpostiga tulnud vihmavarju tüüpi kerilaud ja lõngakerimise masin.

Lisaks, kuna USAst tellitud niddy-noddy oli liiga pisike ja habras, ning hää sõber nii kähku päris ei jõua mulle viipsikut teha, siis sündis netist leitud õpetuse järgi mõte vastav asjapuu ise valmis teha. Võin kinnitada, et Ehituse ABC poistel ajasin ma igastahes juhtme kokku, üritades selgitada, et ei, ma ei lase neisse torudesse ei vett ega elektrit, vaid teen neist hoopis ühe lõngakerimise abilise. Mind vaadati suht nagu hullumeelset :p

Aga vastavad jupid ma sain, ning poolteise tunni tulemusena on mul nii natuke kipakas lõngakuivatuse-riistapuu vanni kohale paigutamiseks, kui ka vägagi ontlik, 3 jupiks käiv viipsik.

Ja siis see seni hästi hoitud saladus - dewullstuuv.de'st ehk siis Saksamaa netipoest tellitud patsahkam erinevaid taimevärve - košenilli (loomvärv! :)), alkannat, sinipuitu, anatto't, punapuud, krappi, katetšipuud, punast sandlipuud ja ühte hibiski kaugemat sugulast. Lisaks tinasoola ja 2 kilo maarjajääd (mis, kusjuures, oli selles poes odavam kui Safranis).

Selgitus kogu eelnevale on aga see, et talviselt töötu inimesena üritan nüüd teha seda, mida ma enam-vähem oskan, ja mis mulle väga, väga meeldib- värvida taimedega lõnga ja seda toredatele Eestimaa (ja Itaaliamaa) inimestele müügiks pakkuda. Ning nõnda vähemasti kevadeni ära elada. Ma annan endale aru jah, et ettevõtmine on suur ja riskantne, aga... mida mul veel kaotada on?

Hetkeseisuga ongi kõik olemas, mida tegevuse alustamiseks vaja on. Stardikapital (mis mulle ausõna peale laenati) on samuti kulutatud, ning ootab tagasimaksmist, nii et - nüüd annan tööle pihta.

Igasugu soovitused, kus lõnga müüa ja kuhu seda pakkuda võiks, on väga teretulnud. Igasugune moraalne toetus kah, sest poole ajast on mul optimismus ja pool ajast kabuhirm.

Tahan kaa!

Ma tean, mis mu järgmine kudumisprojekt olema saab. Eriti kuna ma saaks ära kasutada ka oma efektlõngade ülejäägid.

Ja mul on punase-oranžikirjut säbrulist lõnga :)

http://www.geekalerts.com/knitted-dragon-scarf/