Igastahes, et kõik ausalt ära rääkida, algas lugu sealtmaalt, et IT viimasel oksjonitamisel jäi mulle silma üks imeilus Annyliisi (ma väga loodan, et ma seda nime ikka õigesti kirjutan) ehk Ainika triibuline kaltsuvaip. Aga ma jäin hiljaks ja ei saanud seda endale, ja ega mul toona poleks väga olnud seda ka kuhugi panna. Siis andsin endale küll lubaduse, et kui mul oma kodu leidmine peaks õnnestuma, siis võtan ja tellin Ainikalt kohe mitu vaipa.
Ja nii läks, ja kodu tuli, ning mina piilusin ja vaatasin Disainimajas Ainika vaipu ning need 2 võitsid kohe esimestena mu südame (loomulikult, kui mul oleks suurem tuba, siis ma paneks kohe terve elamise sääraseid triibikuid täis).
Nõnda sündiski väike ostu-müügitehing ning triibikud rändasid kaugelt maalt Tartusse. Täna peale koristamist panin nad ka edvistamiseks ja endale silmailuks maha, et nad sirguda saaksid.
Ja kui mul veel mõnda vaipa vaja peaks minema (üks pisike helesinine ja kaks suuremat - tumesinine ja türkiissinine), siis ma tean, kelle akna alla serenaadi laulma minna :)
1 comment:
Oi elamine näikse nunnu olevat :)
Noh sa kärme tüsrik ja varsti oledki kastivaba.
Vaibad on ilusad ja kindlasti ka mõnusad.
Küll sa selle puupliidiga värvimise ka selgeks saad.
Vanasti käis kogu elu puupliitidel :)
Ja igati mõnus on elada puuküttega korteris.
Küll sa selle eelistest ja mõnust varsti sotti saad ja hindama hakkad :)
Seniks kalla ja ära end seal suisa rihmaks tõmba.
Vahepeal puhka ja söö ikka kah.
Astra.
Post a Comment