Vöötloom

Mul ei tule vist enam kampsiku poosepiltide pärast muretseda - sõbranna käis külas, ma ajasin talle naljaviluks oma kampsuni selga (vihjeks jah, et tegu on siiski minust tublisti väiksema inimesega :P), ning nõnda sündis Vöötloom, kes hullunult voodil ringi hüples.

Vöötlooma nimi on Liina. Lihtsalt, et te teaksite.

Ja võtsin kuulda teise sõbranna kriitikat, et miks ei ole viimasest lõngavärvimisest tulemusi näha. Palun, nüüd on. Kopsakas viht kurkumikollast lõnga. Saadaval :) Kes ees, sel vardad sees.

Ja krüptilise vihjena võin lisada, et mul istub nüüd nurgas Suur Kott valget, maavillast lõnga. 12 kilone Suur Kott lõnga.

Kampsuni esitükk valma!

Suvel sai vahelduva eduga kampsunit kootud. Nüüd just kudusin 6 viimast rida ja sain kampsuni varrastelt maha. Lõng on imekena, Türgi värviüleminekuga mohäär Alize, Mari poe varamust (sarnasest tegin endale õlaräti)

Seegi kord alustasin nurgast, nn kolmnurkse räti meetodil, ja kasvatasin siis järjest,kuni sobiv laius sai. Pitsimustriks see peaaegu üks ja ainumas, mida ma oskan, ja mida vanad eestlased kinnaste randmesse kudusid. Värviliste lõngadega tuleb ta eriti hästi välja, selleks on ta algselt mõeldudki.

Nüüd siis tagatükk (samast lõngast, eksole), käiste jaoks on mul tumehalli mohääri, ja allaäärde lähevad narmad. Selline mõnus imekerge ja siiski soe sügisvärviline unelm :D Novembriks parem saagu valmis! Siis on IT "Koome koos kampsunit" tähtaeg.