Showing posts with label õmblemine. Show all posts
Showing posts with label õmblemine. Show all posts

Tuesday, October 9, 2012

Hobune elutoas ehk seiklused keebiriide ja kardinatega

See on täiesti tüüpiline, et vahel sõbrad-tuttavad, kes vähem käsitööd harrastavad, minult mõnda edevat vidinat tahavad. Noh, sõber Keijo tahtis näiteks keepi. Aga lahedalt eriliseks muudab selle keebiloo fakt, et Keijo on üks vähestest eesti furry'dest*, ja keebi eritingimus on see, et see peab sobima selga tema hobuse ja hundi täiskostüümile (full body fursuit, vabandused ingliskeelsete terminite pärast, aga eestikeelseid pole veel välja töötatud.) Kuna hundu on veel tegemisel, siis kostüümiproovis käis särtsakas must hobune Sädemeke (ingliskeelsetel konventsioonidel tuntud kui Sparkey). Kass oli elusuuruses mänguasjast (see saba ja see lakk ja need kabjad!!!) väga vaimustuses, ja mina ka. Kui paljudel teist on hobune elutoas olnud ja keepi tahtnud. Kuigi, kui me Sädemekese mõõdetud saime ja Abakhani läksime, osutus hoopis libahunt kõnekamaks pooleks, ja esitas täpseid tingimusi kanga värvi ja kantpaela stiili suhtes, ning kui Sädemeke oleks ehk rohkem blingi tahtnud, siis suukorvi ja kaelarihmaga häbelik libahunt eelistas lihtsat etnomustrilist paela ja loobus kalliskividest.

Keebihaagid tuleb aga eritellimusena tellida, sest nende eeltingimus on, et neid paksude kinnastega ka kinni ja lahti saaks - poehaagid olid selleks liiga väikesed ja peened. Sõber fursuit'i seest aga aitas mul hiljem kardinad üles panna :) 










The furry fandom is a subculture interested in fictional anthropomorphic animal characters with human personalities and characteristics.[1] Examples of anthropomorphic attributes include exhibiting human intelligence and facial expressions, the ability to speak, walk on two legs, and wear clothes. Furry fandom is also used to refer to the community of people who gather on the Internet and at conventions.[2]

Sunday, May 1, 2011

Katsetus õmblusmasinaga ja tibake keskaega


Paar päeva tagasi võtsin siis ette ja katsetasin armsalt sõbrannalt saadud õmblusmasinat. Ahvatlus oli suur, eriti kuna olin just Abakhanist imeilusa seelikuriide saanud. Päälegi, õmblemist jagub siin rohkemgi.

Minu läbisaamine elektriliste masinatega on muidugi eluaeg olnud na kehvavõitu. Kui masin muidu töötabki, siis minu käes löövad ikka kõik olevad ja olematud vead välja. Stuartiga kahasse saime ta ikka käima, kuigi sai leitud, et jube tolmune on ta seest ja õlitada tahaks kah. Poole seeliku peal ehmatas mind laibaks - pedaal kiilus kinni ja masin õmbles metsiku kiirusega edasi, karju või appi.

Aga seelik sai siiski õmmeldud. Nüüd mõtisklen ,et kust leida mõni osavnäpp-meistrimees(naine), kes loomakese ära puhastaks/õlitaks ja uuele elule aitaks- sihuke, kelle juures rahapuud vaja ei lähe ja kes ikka hää ja usaldusväärne oleks.

Peale selle sai viimaks pilti teha ka oma keskaegsest kostüümist - jah, ma annan endale aru, et kuradiaknad on taaskord liiga suured (kas lööb minu EDEVUS välja või...mis kurat) ja aluskleit sai enne vajalikku üritust suure kiiruga ja masinaga õmmeldud, aga... kokku pannes päris kenad, kõlavöö veel valgele peale ja... ning jah - tegelik kleit on puudu, olen väga ebasiivas ja kannan aluspesu peal pealiskleiti. Hakkavad rahalaevad viimaks minuni jõudma, küll saab ka kleit tettu. Vähemasti on miskit, millega käia - arvestades ,et mu õnnetu muinasvarustus koosneb pearätist, kõlavööst, särgisõlest ja nüüd siis ka nõelakojast.

Lisaks veel mu esimene nahast üllitis, ehk Stu õpetamise järgi tehtud vöökotike.

.