Triibuvöödi(ku)lised seenesukad, lupiin ja Palupõhja

4 päeva kudusin oma triibulisi seenepõlvikuid. Algusest peale oli plaan, et nendest pisikestest vihikestest, mis ma vöödikute ja tatikatega värvisin, saavad mulle sokid-sukad. Ja et erinevaid värve oli kokku lausa 7, siis sündiski mõte teha ühed väga-väga vöödilised põlvikud. No ikka sellised korralikud, põlveni välja. Lõin kerad kahte kerra ja nii ta läks, iga 5 ringi tagant värvi vahetades, tatikarohelist ikka ka vahele, kanda ja viklisse. (Vikkel sai tehtud nii, nagu vanaema Vaike teeb - 2 parempidi, 1 pahempidi -näeb kaunis välja.)

Minu suureks rõõmuks jäi teine sats kerasid peaaegu järgi, nii et saan endale veel ühed põlvikud kudeda :) kui ainult valget sekka panna (tahaks lambahalli v musta, aga pole hetkel finantsi...)

Eile värvisin lupiiniga lõnga. Lugu selles, et sain vanaemalt (minu armas adopteeritud vanaema) 1 suure lupiinivarre koos lehtedega, ja teine päev veel 5-6 pisemat vart. Seega - ehkki neid oli väga vähe, otsustasin nad potti pista. Hakkisin hästi peeneks ja keetsin neid tund aega. Leem oli küll puss, aga kui pisikese vihi eelnevalt maarjatatud lõnga sisse pistsin, oli pooleteise tunni (tund aega podisemist, pool tundi või nii värvileemes jahtumist) pärast näha ilusat roheka alatooniga helekollast lõnga.

Tänane järeldus päikse käes - hele laim.

Ja muidugi päeva parim uudis - 30 sept.-1.okt pakin kotid ja põrutan Palupõhjale :) Roberti juures on Airi ja co, seened, seltskond, podisevad pajad, ultranunnu kuts, kangasteljed, mets jne jne. Üks nädalavahetus täiesti iseendale :)

Selsinatsel reedel aga Olustverre sisseastumisvestlusele :)

Olustverre stiilinäiteks

Mõtisklen siin, et mis esemed need 3+ võiksid olla, mis ma Olustverre näitamiseks kaasa võtan. Mõned mõtted:

* jooksva koeraga kõlavöö (jah, ta on mu esimene ja natuke veel kipakas, aga muidu väga armas ja südamelähedane, ja tal on spiraalid otstes, mis on ägedad)

* seentega värvitud lõngad (peab ju eputama ikka ;))

* IT suureks kindavõistluseks kootud sõrmikud "Kevadine ohakaigatsus". Kuigi sõrmedel jookseb muster natuke viltu, sest see oli minu esimene katsetus mustrilisi sõrmikuid teha, on nad mu kõige ilusamad ja armsamad.

* neljandaks võiks võtta need Raasiku lõngast tettu sõrmedeta kindad, teine on hetkel veel viimistlemata, aga nad on Edevad ja Ilusad.

* ja noh, kui miskit viiendaks tahta, siis ehk on selleks hetkeks ette näidata ka paar väga pikki põlvikuid :)

Kiri Olustverest :D

Sain Olustverest kirja, kus mind 23ndal vastuvõtuvestlusele kutsutakse :) Woot!

Setomaa seenepada, osa III

Linnas käidud - vaatamata inventuurile suutsin siiski end Lianni lõngapoodi sisse kraapida (õnnetult, kräunudes ja vastu klaasi) ning valget Raasiku villast saada, ning Vana Kaubamaja raamatupoest ära osta "Seenelise teejuhi" - üle 1200 liigi seeni, värvifotode ja muu šefiga. Nüüd pistsin kaks vihikest segaseenepatta ja ise hakkan lõnga kerima.

Ning muidugi kuulub päevakavva selle fantastilise raamatu lugemine. Kui mu rahakott (mille ma just täiega pankrotti viisin oma lõnga ja raamatuostuga) kunagi jälle kannatab, siis ostan endale ka "Eesti taimede kukeaabitsa" - midagi, mille puhul ma tunnen, et ilma enam läbi ei

saa. Sest jah, lõngavärvimine on hull sõltuvus. Loodetavalt hakkab see varsti ka miskit sisse tooma, mitte ainult välja viima ;)

Kanarbik ja põdrasammal ootavad leos - no näis, kas täna või homme. Kui lõngad täna vähemasti peitsida jõuan, ei ole ka homme õhtul väga hull see värvimise asi. Kuigi jah... ühe väikse potiga. Loodetavalt SEE vähemasti esialgu endale auke tekitada ei kavatse.

Linnas käisin, sattusin jutu peale kahe mulle vanavanaemaks sobiva naisega. Ja neile sai siis räägitud lõngade värvimisest, värviseentest, taimedest jne. Rääkimisel on muidugi mulle kasud sees - kuuleb vana käsitöö ja pärimuse kohta, värvitaimedest teinekord, räägitakse oma emade-vanaemade kogemustest... Aga ikkagi oli imelik, et kuidas

mina noor nolk "õpetan" nii palju minust vanemaid inimesi ;)

Nii - nüüd on igastahes seenesegus (enamjaolt tatikad, k.a hiiglaslik roheline tatikas) olnud lõngad kuivamas - tuli säärane ebamäärane pruun, lisasin natuke vaskvitrioli, et rohekat tooni juurde saada. Eks päris kuivanuna ja päikse

käes näeb täpselt, et mis sealt siis tuli. Aga edaspidi umbmääraseid seeni ei kasutaks, pole seda jändamist väärt.

Ning et kätte jõudis ka suur väsimus ja tahtmine seeneraamatuga voodisse pugeda, pistsin ühe eelpeitsitud pisivihi ja kaks peitsimata vihti lõnga kanarbikupotti (see sai küll enne miski 1.5 tundi keeda), vajaliku koguse maarjast lisaks, ja las nad nüüd istuvad ja mõtlevad elu üle järgi. Ei jõua täna rohkem mässata, vaja normaalsel ajal magama ja üles saada - hiigelvara on perearsti vastuvõtt - sealt saan tervisetõendi Olustvere jaoks, siis vaja fotograafi juurde minna dokumendipilte tegema, ja haridust ning isikut tõendavast dokumendist koopiaid. Siis tuleb kirjutada Olustverre ja igaks juhuks täpsustada, et ma võimalusel tahaksin oma paberid postiga saata.

Targem ja tublim

Eile ostsin endale viimase raha eest antikvariaadist Klemola "Taimedega värvimise" raamatu. Juba peale esimest nelja lehekülge sain aru, miks seda raamatut omasuguste seas parimaks peetakse - kõik lihtne, selge, ammendav, peitsid, värvitaimede nimekiri, retseptid, oma ja väljamaiste taimedega katsetamised, ajalugu... Lihtne ja pagana kasutatav. Otsisin taimenimedele ka pildid taha - tundsin, kuidas kõrvadest ajas tossu välja ja intelligents tõusis. Lisaks lappasin taas läbi ka oma Jackie Crook'i "Taimedega värvimise" ja siis selle pisikese Efeline Liivi "Taimedega värvimise" (mis on ka väga asjalik ja räägib lihtsatest eesti taimedest, aga pildimaterjali järgi ütleks, et kõik läheb ühtlaselt pruuniks või kollaseks :p)

Ja siis istusin mina kella neljani üleval ja lugesin - erinevaid värvitaimesid puudutavaid blogisid, enamjaolt Riihivillat. Seda loen praegu ka, selline mõnus lugemine, sinna vahele Loodusvärvid ja Vanad oskused.

Ahjaa - mitu tundi läks ka seentega värvimise kohta artiklite ja blogide otsimise peale, ning endale pildilise nimekirja tekitamisele.

Täna oli enamjaolt kolimine, aga igastahes - valge väike raamaturiiul sai endale salvrätitehnikas hiinalaternad külge. Ja oma kuradiakendega villase käsitsi õmmeldud kleidi leidsin üles ja sain ta servad ära mõõta.

Tarvis läheb - Käistele 3.7 m pooka, 185 cm kummalegi käisele, ja alla äärde 3 m.
Ma arvan, et minu praegune pehmetes pruunides-kollakates toonides pook sobib väga hästi, ja 3 m tuleb see küll täis, ehk ka rohkem.

Ning muidugi päeva nael - sain Olustverest vastuse -

Tere

Tõepoolest hetkel puudub rahvusliku tekstiili eriala info meie kooli kodulehel.
Põhjuseks see, et eelmisel aastal võtsime vastu ka jaanuaris ja aprillis ja et mitte
sellel aastal segadust tekitada on see info hetkel maha võetud.
Uus vastuvõtt algab 13.juunist ning kestab 20.septembrini. Vastuvõtu alguseks paneme kodulehele ka
avalduse ja teiste vajalike dokumentide loetelu.
Õppetööga alustaksime oktoobris.
Peale vastuvõtu lõppu kutsume grupi üheks päevaks Olustverre, et tutvustada õppekava, koolitöö korraldust ning tutvuda
õppimaasujatega , kaasa tuleks võtta 3 omal valikul ise valmistatud käsitööeset.
(See selleks, et õpetajad saaksid ülevaate, mis tasemega õppijad on)
Õppetöö toimub 3-päevaste sessioonidena üldjuhul kord kuu jooksul.
Senini on olnud koolipäevad neljapäev - laupäev.
Õppetöö osalejale tasuta, tasuda tuleb majutuse, toitlustuse ja ka paljundusmaterjalide eest, mida õpetajad annavad.


Lugupidamisega

Helme Uusen
Õppeosakonna sekretär

Jään kannatamatult juunikuud ootama.