Lossipreili mobiilikotike

Et viimaste kuude üks nuhtlusi on olnud tikkimine, siis on irooniliseks naljaks juba saanud lause "lossipreili tikib". Peentikand ON nuhtlus, minu jaoks igastahes. Ei, mulle meeldib natuke sinna-tänna nikerdada, ja lilltikandit teha on ka täitsa OK, aga nii pisike ristpiste... eip, tükk aega enam ei taha nähagi. Vedasin teist nagu kutsikat kõikjale ühes, ja nüüd lõpuks vormus ta siis kotikeseks. Ühelt poolt ühte karva, teiselt poolt teist ja muster on Aino Praakli kogutud kindamustrite hulgast.

Tegu siis jah koolitööga.

Ikka need koolitööd

Ega ma vist kooli lõpuni muud jõuagi teha :p Isegi blogi pole aega pidada ja ega miskit hetkel väga näidata ka pole - hulk proovilappe, kaklus õmblusmasinaga (aga nüüd mul on pisike elektriline masin ka olemas), kindad 1.25 varrastel, hunnik kriime kätel, modelleerimine ja joonistamine, ning lossipreili jätkab tikkimist.

Ainus ilus asi, mis näidata sünnib, on lilltikandi proovilapp.
Ise olen igastahes uhke.

Ja kassilaps kiusab mind tikkimise juures, nii et ma ähvardasin juba teda õppejõule esitada, tikandi pähe.

Kraadiklaasi, bitte?

Sattusin joonistama. Kraadiklaasi, palun! Räpina tekstiiliõpe on mu vabsee ära rikkunud :p Ma ju ei joonista, hellõu... Ja ma annan endale aru, et siin on 170 viga, aga mul oli Joonistamisrõõm ja vot see oli küll üllatus iseendale.

Aga nädalavahetuse veetsin kudumise proovitoru nokitsedes ning kokates (mee ja puljongi ning lihamaitseaine marinaadis ohtra küüslaugu ja sibulaga ahjuribid). Head toitu sai (ema sünna) ja mina sain selgeks, et see vits, mis mul kunagi enda arust nihu läks, on tegelikult täiesti olemas ja kannab kihnu vitsa nime ning et minu lemmik kaherealine paks vits on Islandi vits. Seljatasin ka tavalise vitsa ning nööri.

Valelapilisega kaklesin hirmsasti, sest konspektis oli ainult skeem. Lõpuks ajasin isetegijatest näpuga järge ja vaatasin läbi ka mitu "Lõngakera" saadet. Lõpuks peale väga mitmendat harutamist sain õige asja kätte, ehkki hommikul selgus, et oleksin pidanud värve tihemini vahetama, sest ruudukeste asemel on mul natuke pikemad elukad. Aga nipp on igastahes käes. Kudumised ongi nüüd kootud, referaat ja vormistamine ainult jäänud. Aga tikkimist on ülepea (ca 13 proovilappi + mobiilikott) ja joonistamist suht samapalju. Lisaks näpuotsaga õmblemist ja muud. Aga noh, eks ma siis tiki ja joonista kordamööda.

Sokipoose :)

Mis viga ilusaid pilte teha, kui nii kelmikas modell käepärast :) Fakt, et koolitöö juurde on mõnda pilti vaja, annab meile lihtsalt ettekäände poosekaid teha :p

Tiia sokid

Koolitöö kuivamas. Oma värvitud lõng ja oma aretatud etnograafilisel põhinev muster. Natike tikkimist kah sekka.
Katsetasin vahelduseks kahe soki korraga kudumist - jup, ringvarrastel ja magic loop'iga on ka see võimalik. Tunnistan, et üle kanna tegin ära - odavamad KnitPro vardad ei olnud eriti sujuva üleminekuga, ja nippi, kuidas lõngad omavahel lootusetult keerdu ei lähe, pole ma ka veel avastanud - ja siis võtsin ühe soki varrastelt maha, sest ma kujutasin juba ette, kui vussi lõngad lähevad, kui ma mõlemale veel paar värvi juurde võtan.

Kahevärvilise vikli tegemine oli ka esmakordne kogemus - tulemus on ilus, ehkki mitte eriti veniv ja vikline. Aga tikkida mulle meeldib endiselt kinnaste-sokkide peale.

Modellipäevak ;)

Silmuskootud väikeese e. koolitöö nr. x+y sai valmis, ja kuna pahkluusoendajad (väikese arendusena randmesoendajatest ;)) tegin Tiiale, siis otseloomulikult tuli tipsil ka koos nendega poseerida. Andke ainult mulle nii korralikke, kannatlikke ja kenasid modelle edaspidigi, kes panevad kõik oma toimetused kõrvale, et end ilusti üles mukkida (sonks ja lakitud küüned ja imekena kleidike jne jne) ja siis veel tükk aega igat pidi poosetada ka.
Ja tulemusega jäin ise üliväga rahule, sest peale jäi nii käsitöö säärte ümber kui ka Tiia selle särava tüdrukuna (piff, sa pead paberitega tõestama, et sa vanaema oled!!!), kellena mina teda täna kuuse küünaldesäras nägin (taaskord).

Nüüd tuleb veel sokid valmis saada ja siis tuleb sokipoose kah. ;)

Koolitööd

Neid on palju-palju ja igasugusest vallast, aga joonistamist ja tikkimist on hetkel vist kõige rohkem. Kompatöid on sülega, siis veel värviringid ja see kurjakuulus perspektiiv ning igasugu triibud-viirud-täpid ja veel üks töö, mille mõttest ma hetkel hästi aru ei saa, nii et tuleb Marile kirjutada (tema on meie joonistamise ja kompa õpetaja).
Ja tikkimine... lossipreili tunne on juba ammu, aga mul on ka tunne, et neil pidi olema palju valgust või krdi hea nägemine, sest nii pisikese aida peale pole mina varem teinud ja no lihtsalt võtab silmad läbi... seljast rääkimata.
Aga see, et peab palju joonistama, on tegelikult isegi vinge, sest mul on tunne, et mul hakkab vaikselt joonistamise-hirm ära kaduma. Stu käest sain kunstiraamatuid ka.

Homme saab vast pahkluu soojendajad Tiia jalas üles pildistada ja siis saab selle pildi Photopointi saata ja kaardi ära vormistada. Kudumise-mapp hakkab vaikselt vormi võtma, sest täna suutsin kenasti ka muuseumi-kinda ära lõpetada. Vahepeal natuke referaati ja savitööd ning siis jälle tikkimise ja kudumise kallale. Ning jaa, joonistamine, urjuhh!! Kompa on päris OK, aga mul on tunne, et herr Perspektiiv on minu jaoks liiga matemaatiline. Aga noh, suured kunstiõpetajad ka lohutavad, et see ongi keeruline ja võtab aastaid... nii et teeme nii hästi kui välja kukub. Õnneks on see ka õpetajate keskmine suhtumine.

Esimene sess Räpinas

Üleskirjutused nii, nagu ma neid peale igat koolipäeva teha suutsin :p


Esimene koolipäev. Elagu käsitööliste soodaklubi! Vähemasti on tunnis lubatud nii kohv kui saiakesed ja ringitammumine :D


Ja teine koolipäev läbi. Põnev ja huvitav, õpetajad on väga armsad ja sõbralikud ning toit koolisööklas odav ja nii hea, et ma ei mäletagi tükk aega, kunas ma nii head toitu sain. Ja tunnis oli koeraplika Lotte. Päris koeraplika.


Kolmas koolipäev. Rahvakunstis oli kontrolltöö ja grupitöö. Grupitöö läks kõigil häste, kuidas kontra läks, seda veel põeme. Kangajuppide poes käisime. Suure tehnilise vms õmblusmassinaga sai kakeldud. Masin oli tige ja urises mu pääle. Õpetaja oli see-eest sõbralik ja ei urisenud üldse, vaid kaitses mind massina eest. Pajakindad on välja lõigatud. Reedel lõikan vatiini ka välja. Suhtlemise aluste SWOT analüüs läks hästi, toote esitlused olid ka jube põnevad. Üks lapitekk jäi mind kummitama.

Seega - pajakinnaste ülejäägist saab mu suurele padjale kate. Nüüd tuleb vaid lapitehnikat natike õppida ;)

Meil oli 11 tunni pikkune päev. Homme on natuke lühem ja palju kudumist. Muusijunni lubati vist ka viia, kirikinnast joonistama. Aga kompas joonistasin mina natuke jõulukaarte.

Neljas koolipäev. Palju Kudumist. Käisime Seto Talumuuseumis kirikinnast joonistamas ja tsäimajas head ja paremat söömas-joomas. Aga meite oma kohvikus olid kuumad halvaasaiad ja mind süüdistatakse kohutavas asjas - joonistamisoskuses. Eitan kõike!

Viies ja viimane. Ma olen vist õmblemispuudega või vähemasti ei tasu mind enne 12 päeval massina ja nõelte lähedusse lasta, sest tulemuseks on Kaos. Aga arvutis oli meil õpetajaks Mees Musta Habemega ja joonistamises saime seekord tõesti joonistada - ühe söe ja ühe kriitpastelliga natüürmorti. Minu arust tulid kõigil väga kenad ja omapärased välja. Ja siis tuli kojusõit. Aitäh Olgale! :)


Kodutöid anti ikke südamlikult ja veebruari alguses on poolaasta hindamine... uiuiui oinalugu.

Õunad ja soktoober

Pole kaua kirjutanud. Elu on kiire olnud. Või noh...jah. On säärased ajad, mil netivälised asjad võtavad nii palju aega ära, et vaikselt blogipidamisele ja muule energiat ega sõnu ei jäägi. Sügisene asi, või siis see, et kui ikka minusugune 12 h und vajav tsikk õhtul kell 20.00 töölt koju jõuab ning siis söögitegemise, kütmise vms vajalikud toimingud kuidagi tehtud saab, ei jõua muud, kui lapikuna Buffy't vaadata. Buffy, aga, on lahe. Hetkel algas mul just 4 hooaeg. Buffy on ülikoolis rebane :D Libarebased ja kooljad.

Õunteni, mida mul ei kasva, nagu mul ei kasva üldse miskit, sest aiamaad siin ei ole, on autohoov ja kuurid, jõudsin aga nõnda, et FBs on säärane tore grupp nagu Äraandjad.Inc, kus võib igasugu krimplit ära anda. Mina andsin ära hulga vanu dvd'sid, ja naljaviluks küsisin vastu õunu vms aiasaadusi. Ja nii sain ma täna ühe toreda tüdruku käest tosina filmi vastu suure kotitäie kuldranette vms nendega sarnaseid õunu. Ja saan vist veelgi, nagu lahke pakkumine käis.

Tulemus - Getteri külaskäigu taustaks lõikusin ja viilutasin usinasti, ja nüüd podiseb pajas kergelt karamelliseeritud suhkruga õunamoos, lisandiks hulk rosinaid ja maitseks piparmünt ning... tüüpiliselt napakale minule, sorts küüslaugu-ingveri-tsillikastet.

Aga tööl seppan viimasel ajal, kui parajasti kundesid ei ole. Alasi on kaasas, muud vidinad kah. Saab kõrvarõngakonkse ette teha ja eile tegin ka 6 paari kõrvarõngaid. Kui parajasti ei seppa või lilli ei müü või kimpe ei tee, siis koon näiteks sokki. Ühed triibikud said valmis, teised on varrastel. Soktoober, noh ;) Ma pole küll kohutavalt ammu Isetegijasse jõudnud, aga Soktoober tabas taaskord ka mind.

Ning suur ja pikk heegeldatud villane vest ootab ka viimaseid siile ja viimistlemist.

15-19 oktoober on aga Räpinas tekstiili kaugõppe esimene sess. :) Ootan pinevusega tunniplaani.

Õpin tekstiili :)

Väga vabandused, aga olen nii töine olnud, et pole väga ammu jõudnud miskit siia kirjutada, peale vast mõne hoidiseretsepti.

Aga igastahes - käisin mina Räpina Aianduskoolis tegemas katseid nii floristika kui tekstiili kaugõppesse, sisse sain mõlemasse, ja valisin tekstiili. Nüüd 2 a tihedat õppetööd, ja siis olen Paberitega (hull :p).

Esimene sessioon on oktoobris, ja siis nemad nõnda on, nii iga pooleteise kuu takka nädal tihedat õppimist, ning vahepeal jälle iseseisev töö.

Ainus mure on praegu see, et kui mu hooajaline floristitöö otsa saab (ilmade koledus selle ühel päeval lõpetab), siis mis ma edasi teen ja kuidas nii märtsini ära elan... töökohtadega on Tartus na kehvasti...

Mõtteis mõlgub ka õppelaenu võtmine, et saaks üldse olla ja õpingutele pühenduda, aga see on juba 10 a käendajate puudumise taha jäänud.

Aga muidu - elu nagu roostes Ameerika raudteel, üles ja alla ja jälle ilge hooga samamoodi edasi, ning iga hetk võib pea alaspidi lõpetada :p


Lõpetuseks panengi paar näidet sellest, et mida ma praegu pea igapäevaselt teen. (Tuuline ilm oli väga, muidu on kimbud rohkem laiali laotatud.)