Thursday, April 26, 2012

Ainika triibulised vaibad

Kolme blogipostitust ühe päeva jooksul võib vist spämmimiseks nimetada, aga need vaibad väärivad ju ometi eraldi posti :) Ja noh, mul on tõsine uue kodu vaimustus peal, nii et - seda spämmi te veel saate, söögi alla ja söögi peale :p

Igastahes, et kõik ausalt ära rääkida, algas lugu sealtmaalt, et IT viimasel oksjonitamisel jäi mulle silma üks imeilus Annyliisi (ma väga loodan, et ma seda nime ikka õigesti kirjutan) ehk Ainika triibuline kaltsuvaip. Aga ma jäin hiljaks ja ei saanud seda endale, ja ega mul toona poleks väga olnud seda ka kuhugi panna. Siis andsin endale küll lubaduse, et kui mul oma kodu leidmine peaks õnnestuma, siis võtan ja tellin Ainikalt kohe mitu vaipa.

Ja nii läks, ja kodu tuli, ning mina piilusin ja vaatasin Disainimajas Ainika vaipu ning need 2 võitsid kohe esimestena mu südame (loomulikult, kui mul oleks suurem tuba, siis ma paneks kohe terve elamise sääraseid triibikuid täis).

Nõnda sündiski väike ostu-müügitehing ning triibikud rändasid kaugelt maalt Tartusse. Täna peale koristamist panin nad ka edvistamiseks ja endale silmailuks maha, et nad sirguda saaksid.
Ja kui mul veel mõnda vaipa vaja peaks minema (üks pisike helesinine ja kaks suuremat - tumesinine ja türkiissinine), siis ma tean, kelle akna alla serenaadi laulma minna :)



(Lisaks, et ma vaimus istun Ainika õla taga, kui ta koob, ja vaatan ja vaatan...)

Poolused

Poolused uues kodus - see pool, mis on juba kastide-kottide alt välja kaevatud - ja see pool, mis ei ole :p (Ja kööki ma parem teile veel ei näita, ning soemüüri ümber on hunnik II, aga hei - I can haz bed!) Nüüd siis veikene vein. :)


Uus kodu

Ma saan aru, et blogis on tükk aega vaikus olnud. Põhjuseks see, et ma sain lõpuks selle, mida olen hää mitu aastat otsinud - päris oma elamise. Pisike nunnu köök ja tuba Karlova linnajaos.

Terve nädala jooksin erinevate korterite vahet, kuni leidsin ta. :) Oli vedamine. Oli suur vedamine. Ja siis ma pakkisin, pühkisin, pesin, pakkisin, tassisin. Suured tänud kõigile, kes jõu või nõuga (või mõlembaga) appi tulid.

Nüüd siis esimest päeva uues kodus. Huvitav on. Kastivirnad. Voodini ei pääse. Valgust on palju (köögis 1 aken, elutoas lausa 2, erisuundades. Autotee akna taga (õnneks mitte päris magistraal, lihtsalt harjumatu, sest kunagi pole olnud). Wifi (muidu mind siin ei oleks!). Mu kahel rotul ja hiireperel on ka huvitav ja lõbus (hiired grilli otsas, rotid külmkapi otsas - neil on vaade).

Annyliisi vaibad on nurgas ja ootavad Põrandapinda. Lilleriiul ootab puuri, et tüüblid seina lasta. 2 kotti riideid on lahti pakitud ja ma olen väsinud ja näljane. Söömine toimub hetkel kirjutuslaua taga, sest teine laud on nurgas ja tema peal on Kastid. 

Seda, kuidas siin majas lõngade värvimine hakkab välja nägema (puupliit & co), eks seda näitab tulevik :) Hetkel igastahes on ka lõngakastid külakuhjas. 

Sunday, April 15, 2012

Henna ja värvimakluura


Täna värvisin lõnga esteks oma hennapotiga (oli teine paar nädalat juba seisnud, ülejääk eelmisest värvimisest, aga nagu näha, siis kollast temas veel leidub.) Tulemused said säärased, et esimene sats vähe eredam kollane ja teine sats säärane tumedam ja tummisem. Aga henna annab mul üldse mõnusat kollast. Sedakorda peitsimata lõngaga ja tuli toonierinevus küll. Hennapott tundub veel värvainet sisaldavat, nii et loodan ühe satsi vähemalt veel saada, kasvõi selleks, et indigoga peale värvides sealt siis rohelisi võluda.

Peitsimata lõngaga tegin esimest proovi ka värvimakluuraga (Maclura Tinctoria), mis on tuntud värvi(taim)puu(koor) ja mille kohta Wiki kirjutab, et just sellega Maailmasõja ajal ameerika sõdurite khakivärvi rõivaid värviti. Tuli küll sihuke toon jah, roosaka alatooniga samuti.
Esteks mul on väike arvamine, et teine sats peaks tulema kollasem (punane toon puitudes harilikult ammendab end esimese satsiga ja teise jäävad kollasemad toonid), lisaks tahan proovida teda ka peitsitud lõngaga ja kes teab, ehk ka külmvärvis. Eriti kuna osale sellest oleks hea indigoga peale värvida.

Saturday, April 14, 2012

Kirjumirjud rohelised Astrale

Armas sõbratar Astra soovis väga rohelisi lõngasid, ja et talle meeldivad ka igasugu kirjumirjud, siis siin on nüüd natuke nagu kaks ühes - kirjumirjud rohelised. All indigo, triibutatud henna ja tibakese kurkumiga. Ca 350 g.










Teine tegemine, millega ma tahan eputada, on minu tegemine selles mõttes, et ma olen täitsa otseselt selles süüdi, et minu ema, kes pole kunagi rohkem kui imenatuke käsitööga tegelenud (ja sedagi enamjaolt noores põlves), on minu käest ära õppinud sokkide-kinnaste kudumise, saanud suure kiindumuse taimedega värvitud lõnga osas, ei pelgagi enam villast lõnga (hoopis armastab) ja üldse vuhib kududa ja värve sobitada ning õpib järjest uusi trikke juurde. Eks ma sokke olen varemgi tuuri pannud, aga selle sõrmitute-paari ma tellisin temalt - et tehku hästi lõbus ja triibuline. Ning nõnda ema siis disainiski ja kudus. (Mina peitsin otsad ära, sest see on tüütu töö, mis emale hästi ei istu.)

Aga mis sellesse viimasesse pilti puutub, siis just niimoodi käib ühe Kassi arust õige inimese sissemagamine. ;) 



Saturday, April 7, 2012

Aga ta sai valmis!

3.7 m kõlavööd. (Kohe siia juurde kirja, et lõngad ise olid 4.25 pikad. Ma ei oska protsenti siit mitte arvutada, aga eks ta sinna 25% kanti tuleb jah, nagu teadjad räägivad).
Mustriks Seebult saadud ussikiri :) See ei ole päris see rästikukiri, mis mul esialgu meeles mõlkus (seda mustrit peaks Merlinilt küsima, ma olen tema ussimustrilisi näinud küll), aga näeb väga vahva välja, just nende punaste sakkidega.
Ning lõimeks võtsin nimme sellesama heleroosa ja jätsin äärde "täpikesed" - nagu pildilt näha ;)

Punane on Raasiku värvitud "poelõng", plassroosa (taustaks) ja sinine on endal "jalaga" värvitud.
See vöö kolib Soome.



Ja nüüd tuleb ära otsustada järgmine muster ja suure hooga kõlatamist jätkata. Tellimustööd istuvad üksteisevõidu kukil (see 2 nädalat haigeolemine annab nüüd siis ilge mahtrana tunda). Sihuke trammi alla jäänud sidruni tunne tekib küll vaikselt... või ongi see nüüd see kuulus kevadmasendus? Päikest ja lilli ja haljendavat metsa, palun!

Tuesday, April 3, 2012

Pisike ja kirju

Hommikul oli seda kõlavööd ca 20 cm. Nüüd on ta valmis ja pikkuseks 2 m. (Kõige lühem, mis ma kunagi teinud olen - harilikult alla 3.5 väga ei tee.) Värvidest: kurkum, naistepuna ja henna. Muster sedakorda säärane hästi lihtne, aga see hakkas värvidega mängima ja seepärast ta ka selline sai.


See kuu vist olengi järjest tellimustööde lainel - veel on vaja teha 3 vööd a 3.5 m (huvitavaid mustrilisi katsetusi) ning lähitulevikus tarvis ka lõnga roheliseks värvida. Ning tundub, et kõige selle vahele teen ehteid ja vahel koon ka vikerkaarevärvilist sokki.

Monday, April 2, 2012

Öine inspiratsioonipuhang

Järjekordne ehe, mis ehitas end täiesti ise ja kasutas mind vaid mehaanilise abivahendina :p
Aga nimeks sai ta "Draakonipuu", sest mis veel paremini passiks, kui on lehed, lohe ja draakonahhaat.





Sunday, April 1, 2012

Sünnipäevakass


Ketid, Lohed, Kassid ja Elokad



Eile tegin päev otsa ketti. Päriselt ka. Arvestades, et see algab 2 cm traadijuppide lõikamisest ja sellele järgneb tükk aega lülide tegemist ja viimistlemist, enne kui üldse saab hakata ketti moodustama, siis... vaadatud sai oma 5-6 Nikita osa - õnneks saab säärase nokitsemise kõrvale edukalt filmi vaadata. Ja noh, mis sa tõbisena ikka teed, kui istud oma tagumikku laiaks ja siis vaikselt nokitsed miskit.

 Aga tulemuseks sai eelmises blogipostis näidatud ehtedetail edevaks kaelakeeks. Nüüd omastas Kass selle ära ja kujutab ette, et on Lohe. Sest kõik särav tuleb ju ometi sisse magada.

Täna aga käis Elo mul külas, nahistas lõngades, otsis endale head ja paremat kokku, tõi sokulaadi (ja muidu süüa) ning jõi piparmünditeed. Ja oli muidu elokalt nunnu.

Aga te vaid vaadake neid õnnelikke ja meelaid pilke: