Kirjumirjud rohelised Astrale

Armas sõbratar Astra soovis väga rohelisi lõngasid, ja et talle meeldivad ka igasugu kirjumirjud, siis siin on nüüd natuke nagu kaks ühes - kirjumirjud rohelised. All indigo, triibutatud henna ja tibakese kurkumiga. Ca 350 g.










Teine tegemine, millega ma tahan eputada, on minu tegemine selles mõttes, et ma olen täitsa otseselt selles süüdi, et minu ema, kes pole kunagi rohkem kui imenatuke käsitööga tegelenud (ja sedagi enamjaolt noores põlves), on minu käest ära õppinud sokkide-kinnaste kudumise, saanud suure kiindumuse taimedega värvitud lõnga osas, ei pelgagi enam villast lõnga (hoopis armastab) ja üldse vuhib kududa ja värve sobitada ning õpib järjest uusi trikke juurde. Eks ma sokke olen varemgi tuuri pannud, aga selle sõrmitute-paari ma tellisin temalt - et tehku hästi lõbus ja triibuline. Ning nõnda ema siis disainiski ja kudus. (Mina peitsin otsad ära, sest see on tüütu töö, mis emale hästi ei istu.)

Aga mis sellesse viimasesse pilti puutub, siis just niimoodi käib ühe Kassi arust õige inimese sissemagamine. ;) 

Kirjumirjud kinnud oksjonile

Kinnud läksid Isetegija oksjonile :) http://isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19860

Aga minul on toimekad päevad. Eile sai kokku pandud vist oma 1.8 kilo värvilist lõnga, mis rändab Eestit pidi laiali käsitöölisi rõõmustama.

Pean vaikselt plaani, et mida järgmisena värvida - praegu veel justkui kõike peaaegu on, kui, siis miskit kollast äkki? Ja roheline on ka otsas mis otsas, aga see on üks suurem tegemine, näis, kunas aega saab ette võtta.

Ühed tallevillased kindad on varrastel, ja teistel varrastel on sokk ning heegelnõela otsas on kanarbikukarva soomused.

Kindasaaga finišis

Saaga algust saab lugeda hoopis siit - http://kasitoopodin.blogspot.com/2012/01/pisikesed-kindaplaanid.html

Nagu alati, selgub see, mis tegelikult sobib ja välja tuleb, alles töö käigus. See oli igastahes üks põnev tegemine, erinevate mustrite, värvide ja tehnikate klapitamine ja katsetamine.

Sain igastahes targemaks:

* õppisin narmaid kuduma, Läti stiilis (selleks oli abiks üks Läti kirikinnaste kudumise raamat)

* õppisin tikkima ahelat, täidisega lille ja miskit väga nunnut ristpiste stiili nimega hermeliinpiste. Seljatasin ka prantsuse sõlme. Jah, mulle meeldib kinnastele tikkida

Sain ka aru, et kui ranne on väga-väga kirju ja narmaline, siis tegelikult võiks ülejäänud osa kindast vähe tagasihoidlikum olla. Nii et ma lasin tumedal lambavillasel (üleminekuga lõng, sellest ka mõned erinevused 2 kinda vahel ja triibud siin kui seal) olla, nautisin selle kudumist ja seda, kuidas see lõng tegelikult kõik need randmesse jäävad värvid ja mustrid välja tõi.

* sain katsetada värviüleminekuga kudumist, nimelt selle "vesiroosi" osas vaheldub toon iga 3 rea tagant, tumedast kuni päris valgeni välja. Katsetasin oma roosasid. (Esialgne plaan oli sinine, aga mul ei olnud nii palju selgelt eristuvaid siniseid toone.)

* armusin sellesse peopesa poole jäävasse sakilisse mustrisse. Lihtne kududa, aga väga šeff tulemus jääb.

* Nelja värviga siiski kuduma ei hakanud, korraga oli käes 2 värvi. (Leidsin lihtsalt, et paari silma pärast ei hakka ma kolmandat lõnga vedama). Hiljem silmasin kolmanda värviga lihtsalt peale.

* Mõistsin, et kõik ilusad mustrid ei mahu siiski ühele kindale ära, isegi mitte pika randme puhul, seega tahan seda punase-kollase segust asja täies mahus kindlasti järgmistele/ülejärgmistele kinnastele kududa.

* Kaklesin erinevate vitsaõpetustega, aga leppisin lõpuks ikka Kõige Pontsakama Vitsaga, mille Martaberta mulle õpetas, ja sellest aretatud kitsa, nn pooliku vitsaga.

* Nautisin endiselt magic loop'i tehnikas ringvarrastega kudumist. Mida vähem vardaid, seda mugavam minu jaoks.

* Ja see väike uhkus, et kõik peale 1 punase on omaenda taimedega värvitud lõngad :)

Inspiratsiooni tuli nendest:

ja paljudest-paljudest teistest Zemgale, Kurzeme ja teistest Läti kirikinnastest.

Nüüd vardad juba kihelevad järgmiste kinnaste järgi.

Pitsilised kinnud läksid IT oksjonile

Ja see on üks eriti lõbus oksjon, sest alghinnaks panin mina 1 EUR ;) Näis, kuhu see välja viib.

http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19721

"Pisike" kindaprojekt, etapp I

Nende Zemgale kirikinnastest inspireeritud kinnaste tegemine on minu jaoks üks põnev rännak ja uute asjade õppimine, nii et mõtlen ka siin miskid etapid talletada.

Nagu näiteks narmaste kudumise. Ausõna, ma ei ole elusees ühtegi narmast teinud. Vist isegi mitte käsitöötunnis. Seega oli see minu jaoks must maa ja esimene liigutus oli mööda netti, raamatuid (mida mul väga pole) ja faile pidi narmaste tagaotsimine. Tunnistan, et need õpetused, mis olid Maimu Põldoja raamatus, neist ma aru ei saanud. Aga siis mul plahvatas, et mul on käsitööga seonduvate failide hulgas ka säärane haruldane ja tore asi nagu "Latvian Mittens". See on hullult lahe ja etnograafiline raamat, ainult et mul on kas pildifailid puudu või siis pole autor eriti visuaalne inimene, sest juttu on väga palju (ja see on HULLULT asjalik ja lahe jutt, koos värsside ja folklooritaustaga) aga skeeme imevähe. Aga siiski leidsin ma paar skeemi ja natuke juttu narmaste tegemise kohta. Rõõmustasin - kui õnnestub, saan narmaid teha nii, nagu neid tõepoolest Lätis ajalooliselt tehtud on.

Eks ta natuke jalgratta leiutamine oli - kuidas kudumistöö pahupidi keerata, ja esimesed ringid läksid väga aeglaselt, sest ma polnud harjunud lõnga ümber näpu mähkima ja peale selle tõstsin ma narmapunti ühelt vardalt teisele samal real. Õnneks tuli nii neljanda värvi juures pähe, et wtf ma siin posserdan, koome rahus narmaid ja järgmisel real koob siis sama värviga ka narma paksu silmuse läbi.

Tehnilist infot - 4 tiiru ümber nimetissõrme, suht lõdvalt, jäävad kolmesed narmad. 2 silma iga narmapundi vahel. Kudumine töö pahemal pool, parempidi (kinda õigele poolele jääb seega pahemp. kude), iga värviga kokku 3 rida - eelrida, narmarida, järelrida (narma läbikudumisrida).

Kinda päris algus tuleb sakiline, sest kuigi see narmaste alt väga välja ei paista, tahtsin teha korrektset algust ja kuna see ka Eesti kinnastele tüüpiline õhksilmuste ja kokkuvõtmisega loodav sakirida on populaarne ka Läti kirikinnastel JA see on mu lemmikalgus, siis :)

Nüüd aga teen katse panna pirukasse muna ja otsida kuskilt välja rohkem vitsaõpetusi, sest ma väga-väga-väga tahaks selgeks saada ka mõne laiema vitsa.

EDIT: muna leitud - http://www.tlu.ee/opmat/ku/KUT6008/index.html See on NII visuaalseid õpetusi täis leht, et selle järgi teen ma küll mõned vitsad ära :)

Aga sellest juba etapis nummer II.

PS. Seda te vist juba aimasite, aga - kõik lõngad (peale punase :/) on enda värvitud.

Kindad a la Kristin Nicholas & Selbu

Kristin Nicholas.

Just sellest imetoredast naisest ja tema raamatutest (mida mul oli õnn lapata) sai see värvihullus alguse. Sest Kristin rõhutab, et - kombineerige ise oma kindad; ärge kartke erinevaid mustreid kokku segada; võtke värve julgelt; pealetikkimine ja erinevad tekstuurid on teie sõbrad.

Kristini enda populaarsed kudumid on selle kohta elavad näited. Ütleme nii, et tema raamatud avasid mu peas miski uue suuna. Nagu miski "plõks" oleks ära käinud, et - väu, nii võib kaa teha!

Aga kõik ALGAS tegelikult AstraC'st ja tema lehemustrist sokiservas ning ühest tema saadetud imeheast raamatust - "Selbustrikk". Selbu on üks pisike paigake Norras ja kuulus oma imeilusate ja keeruliste kindamustrite poolest. (Näiteks selle poolest, et igal sõrmel on omaette muster)

Päris Selbuni ma mõtlen veel jõuda, aga need kindad on segu paarist esimesest lemmikmustrist ning Kristini-inspireeringust.

Ja kuna ma endiselt ja paadunult armastan sõrmikuid ja mitte labakuid, siis otseloomulikult on need sõrmikud.

Esimese kinda peale läks liiga palju aega, aga see oli ka esimene, mida ma üldse 1.5 varrastel kudusin. Siis tuli pea kuu aega pausi ja vahepeal jõudis 2 paari kindaid valmida. Aga ma olin andnud endale lubaduse, et jaanuaris lõpetan ka need kindad ära. Ja lõpetasingi - 2 päevaga, millest esimesel valmis kogu ranne ja pool laba ning eile said siis lisaks labale külge kõik sõrmed, kogu tikkimine (seda ikka jagub) ja mõlema kinda viimistlemine.

Apsudest niipalju, et edaspidi panen kindlasti ühte kindasse minevad lõngad ühte kotti vms, sest sedakorda ma ei mäletanud täpselt, millega ma mida tegin, ning lambivalguses on värvid, eriti sarnased, väga petlikud. Hommikul selguski, et olin paari kohta vale košenilli võtnud. Aga see vahe on õnneks pisike ja ei karju kellegi peale väga kõvasti.

Nüüd on vardad vabad ja ma saan hakata oma Naabrite Rahvuslikku sinna peale looma. Uiuiui...

NB! Erilised tänud Astrale! Ilma sinu raamatute ja abita ei oleks need kindad mitte säärased, kohe üldse mitte. Ilmselt poleks neid eladeski sündinud.

Laps sai uue mänguasja

Kassid ja hiired

Teh Monsterkass

Üks Zemgale kirikinnaste lillmotiive natuke teises võtmes

Ja sama lillmuster klassikalises võtmes, nagu ta mitmetel kinnastel nii käepealsel kui peopesas esineb.

Programmijupikese nimeks on KG-Chart LE for Cross-Stitch

Vabavara, alla laadida saab siit - http://www.iktsoft.net/kgchart-en/kgchart/

Noppisin vihje sellele välja ühest Isetegija teemast, tõmbasin alla ja proovisin järgi. Teha on mõnus, kui natuke süsteemile pihta saada. Parim osa on see, et suvalisi detaile saab selekteerida, igatpidi keerata, kopeerida jne.

Natuke bugine tundub küll olevat - kui tahtsin printida, viskas erroreid ja pakkis end kokku, ning vahepeal ei taha omaenda faile avada, nii et igaksjuhuks olen lahendanud asja screenshot'idega.

Aga värvipalett on päris suur, kanvaad saab suuremaks ajada ka töö keskel jne.

Tegin miskeid Zemgale kirikinnastest inspireeritud mustreid, mis oma kinnastesse vähemasti esimese hooga kasutusse ei lähe, ja siis joonistasin paar kreisit kassi.

Kui keegi tahtma peaks kasutada, laske aga käia :) (Astra, sa ju tahad sogaseid musti kasse? :p)

"Pisikesed" kindaplaanid

Mitte et need nüüd väga pisikesed oleksid...

Mul on kuidagi kahtlane komme võtta ette suurem tükk kui suhu mahtuma peaks. Ma annan endale selget aru, et ma ei ole mingi kirikindakuduja. Ausalt öeldes olen seni teinud vaid mõne motiivi siit ja sealt, ning kindaidki on varrastel olnud alla kümne paari. Ja ometi, siin ma siis nüüd olen, kell 4.41 hommikul ja pea kindaplaanidest paks.

Kõiges on süüdi tegelikult üks ÜRO projekt, mille raames suur hulk Läti käsitöölisi kohutavalt suure hulga kirikindaid kudusid. Nendest said netti pildid, ja neid oli sealt ka võimalik kätte saada. Tulemus - mul istub juba mitu aastat arvutis kaustade viisi pilte Zemgale, Latgale, Kurzeme jne kinnastest, ja need võluvad mind, oi kuidas võluvad ja meelitavad.

Mõned mustrid on Eesti omadega sarnased, paljud on erinevad. Neil on päris palju suurt ornamentikat, ja palju lilli. Ning värve. Teinekord tundub, et täiesti jaburaid värve ühte kindasse kokku pandud, aga need kuidagi... sobivad. Samuti on randmed pikemad, on hästi palju narmalisi randmeosasid, tohutult erinevaid vitsasid, nii randmes kui kinda keskel, ning üldiselt näib Läti kindaid iseloomustavat see, et ükskõik mis muster ka labaosas on, siis randmel vitsade vahel (või teinekord ka ilma, lihtsalt kootud raami vahel) on hoopis teine muster, enamjaolt kirkamate toonidega.

Minu plaan oli ja on noppida välja mõned endale enimmeeldinud elemendid, ja mõned mustrid, ning nendest "juppidest" kokku panna oma kindad. Ainult et mina plaanin paadunud sõrmkindaarmastajana teha sõrmkindad, mitte labakud.

Mitu tundi nikerdamist ja pusimist säärase programmiga nagu KG-Chart LE for Cross-Stitch ja ma suutsin programmi seljatada ja enda jaoks kindapaari ka kokku panna. Kuigi ma ütlen, et juba ühe kaustatäie (nii 700 fotot) kindapiltide järgi võiks igaveseks kuduma jääda, inspiratsioon ei lõpe kunagi otsa.

Aga siin ta siis on -

randmeosa 1 muster - need olid ühed päris edevad kindad, millel sarnane muster sabas istus. Muuseas oli neil aga ootamatult ja üldse mitte teiste kinnaste moodi labaosa täiesti valge ja mustritu. Mina panin mustrisse juurde täpid ja sakiread, sest ka sakiridadega randmemustri ääristamine tundub kombeks olevat.

Randmeosa II muster (jah, mulle meeldivadki pika randmega kindad. Ja antud juhul kavatsen tõesti üle võlli kiikuda): Joonistatud populaarsete lillekeste põhjal, mis Zemgale kinnastel tihti esinesid, küll rombide sees, küll ilma. Mina sättisin nad aga hoopis nõndamoodi ja muidugi jälle sakid ümber.

Käeselja mustriosa on minu silmale üks ilusamaid mustreid, mida ma Zemgale kaustas näinud olen - jah, lõngatoone vahetataksegi 3-4 rea takka, üldiselt on taust tume. Pildid olid antud juhul kehvad, lõpuks joonistasin üldise sketši vihikusse ja selle järgi tegin ise uue mustri. Nii et - meenutab, aga ei kattu. Sellised suured vesiroosiga sarnanevad motiivid, igastahes. Peaksid asuma ülestikku :)

Ja peopesa. Siinkohal oli mulle tingimuseks, et kuna käeselg vahetab iga 3 rea takka värvi, siis peab peopesa muster suutma sellega kaasa minna. Väikesed kolmnurgad on Zemgale kinnastel populaarne motiiv, igasugu kombinatsioonid neist niisamuti. See on minu kombinatsioon.

Ning sõrmed, mis kordavad üht randmemustrit, aga teisipidi. Näis, kui laialt ma seda mustrit teha saan, see sõltub silmade arvust. Lilled peaksid igastahes ära mahtuma. See on nüüd paigutuse osas küll puhas isetegevus, sest Zemgale sõrmikuid pole mina oma ihusilmaga näinud ning pöidlad olid kõik ilma kiiluta ja nende muster jätkas lihtsalt peopesa mustrit või siis oli mõnel harval juhul mõnda mustris esinevat põhitooni.

Lisaks tulevad värvilised narmaread randmeosa otsa ning mitu vitsa randmesse. Nii edevaid vitsasid ma teha ei mõista, kui on Läti kinnastel, aga vähemasti Martaberta õpetatud vits on mul selge, nii et...

Ning jah, ma annan endale aru, et see saab olema jaburalt keeruline kindategu, aga ma ilmselt õpin selle käigus ühte-koma-teist ja näis... öeldakse ju, et ega suuremat koormat kanda anta, kui õlad kannatavad, ja kui koorem liiga suur tundub, tuleb laiemad õlad kasvatada. Ju ma siis oma veidral viisil just seda teen - kasvatan õlgu. Igas mõttes.

PS: kõik toonid vastavad, kui vastavad, pigem originaalinspireeringutele kui minu kindaplaanidele. Lõngakasti pole ma veel sukeldunud.

JA NÜÜD MA LÄHEN MAGAMA!!!

Minu esimesed pitsilised

Seoses Isetegijate aastaprojektiga Värvispekter ja sellega, et jaanuari värviks on valge, võtsin nii poolteist nädalat tagasi ette säänse ettevõtmise, et teen proovi munasse piruka panna ja endale pitsilised sõrmikud kudeda. Mina ja pits - mkm. Ei ole teinud (mitte rohkem, kui ühtainsamat paabulinnu vms mustrit, mida eesti kinnastele randmesse kootakse teinekord - seda olen küll kudunud sokki, kindasse ja kampsikussegi). Ajasin näpuga tingmärke, ainsaks raamatuks oli Leili Reimanni "Pitsilised koekirjad". Silm jäi igastahes muster nr.94 peale. Õppisin paar uut tingmärkigi ära, aga tahtmine oli suur, sest pildi pealt paistis muster kena ja kindale sobilik. Julge hundi rind oli rasvane ja maavillast valget mul jagub, nii et lõin oma 1.5 ringvardad sisse ja hakkasin kuduma.

30 silma ühele vardale, 60 siis kokku. (Mustrilistele olen rohkem teinud, aga pisike kogemus pitsiga ütles, et see on venivam). Igastahes sai õige arv küll. Esimest mustrikordust tegin vist..ee... 2 õhtut-ööd. (Mhmh, ma unustasin end mitu korda nii hommikul kella 5ni kuduma). Kuskil vahepeal tuli avastus, et mitu-mitu rida mustrist on täpselt see paabulind, mida ma peast kududa oskan. Seepeale läksin hoogu. Hoo (ja saateks filmivaatamise) tulemusena sai vasakule kindale kogemata paar ringi rohkemgi kui tarvis, aga avastasin liiga hilja. Õnneks tundub, et mul on vasak käelaba pikem kui parem, nii et kätte istuvad ühtlaselt hästi, ainult kahte kinnast kõrvuti pannes on vahe näha.

Enda tarbeks panen veel ka kirja, et sõrmedele sai vastavalt ühele vardale pöidlal, keskmisel ja sõrmusesõrmel 11 silma, nimetissõrmel 10 ja väikesel sõrmel 9. Tegin paabulindu, sest see sobis teistega kokku. Magic loopi oli imehea kududa, üks pool ja teine pool ja miski ei lähe sassi nagu mul 3 või enama vardaga kipub minema.

Ainus jama oli see, et suutsin kotis varda ära painutada, nii et varda sisu murdus ja nüüd on varras kõver. Kududa õnneks veel annab, nii et järgmise rahalaevani peab vast vastu.

Poseeris aga kinnastega hoopis Stu, sest tema on parem modell ja mina olen parem fotograaf. Stuudioks oli korteri kõige paremini valgustatud ruum ehk vannituba, ja modell kükitas koos kinnaste ja lilledega vanni ;)

Nüüd peaks kähku veel miskit pitsilist tegema, et omandatud skilli kinnistada.

Igastahes, siin on minu esimene samm pitssalli poole, Rees :) Tibusammul, aga ma tulen :D

Sõrmikud-triibikud

Selline mõnus vahepealne nikerdamine sai valmis. Sisaldavad ohtralt erinevat värvi (ikke oma) lõnga ja Martaberta õpetatud vitsa.

1.5 varrastega olen ära harjunud, väga mõnus on, eriti kuna tehnikaks magic loop ja tegu Addi ringvarrastega.

Ja see Raasiku üleminekuga lambakirju lõng mulle meeldib :)

Aitäh, Martaberta

Ma sain just maha oma esimese "vitsaga". Tehtud täpselt Martaberta kirjutatud õpetuse järgi. Aitähh!

Ma võin näidata ka, aga siis, kui kinnast natuke rohkem on, praegu ei paista ta välja.

Aga et Haja Meelsus mind ei tabaks, siis panen uueks aastaks oma jaanuari käsitöö-plaanid kirja:

JAANUAR

*lõpetada kassidega kindad e kududa-tikkida 2 kinnas ja viimistleda

*lõpetada triibulise randmega kindad - hetkel puudu poolteist kinnast

*lõpetada ja viimistleda lohesall

*kududa ühed pitsilised valged sõrmkindad TK Värvispektri jaoks. (Või kui mitte pitsilised, siis tahaks pärast valgega peale tikkida ja helmeste vms kaunistada. Valge tikand valgel kõlab huvitavalt.) Ja narmad randme ääres võiksid ka olla :)

Rohkem jaanuariks ei luba, sest jaanuar on mulle ka romaanikirjutamise kuu - JanNoWriMo 2012 :)

Järjejutt II

Arvestades, et ma avastasin enda jaoks säärase tegelase nagu Kristin Nicholas http://www.kristinnicholas.com/ , siis pole järgnev üldse üllatav :p Miski plõks käis lihtsalt peas ära, kui ma sirvisin tema värvidemängu täis kudumeid ja lugesin juttu, mis ja miks ja kuidas. Ja siis ma võtsin valmis saanud ühe kinda ja hakkasin selle peale tikkima. Ja heegeldama. Ma ei ole omadega veel sugugi lõpetanud.

Aga plõks oli see, et - säärases stiilis asju ma tahaksin teha, sest need on lahedad. Väga-väga lahedad. Ainult et minul tulevad nad loodusvärvides, ja ikka omamoodi "kiiksuga".

Ehk ühel päeval jõuan ma endale mõne Kristini raamatu ka osta. :)

EDIT: Mõned kindaandmed: 2 varrast, ühel vardal 34 silma alustuseks, kokku 68. Sakiline serv. Üleminekuga lõng aluseks.

Roosa ja kollasega peale tikitud, mitte kootud.

Kahandada nii, et labaossa jääb ühele vardale 30 silma.

Pöidlas ca 12 silma vardal, teistel ca 10

Lehemustrike

Esimene katsetus 1.5 ringvarrastega kinnast kudeda. Põnev, aga silmi väsitav. Astra saadetud lehemustri igastahes punnitasin valmis. Nüüd tuleb veel ära otsustada, et mis labaosale läheb...

Ma nimelt postitan selle siia, et oleks keerulisem asja sinnapaika jätta - aeganõudvate projektidega teinekord kipub nii minema, et need kauaks või üldse unarusse jäävad.

Täna olengi puhanud ja kudunud, põhiliselt.

Ning muidugi päeva tähtsündmus - ELSi kuller tõi mulle otse ukse taha 15 kilo Raasiku lõnga. 8/2. Valge. Sedakorda jõudis väga-väga kiiresti kohale (tegin tellimuse samal päeval kui see ka komplekteeriti ja posti pandi) ning lõngad on tublisti puhtamad ja ilusti kõvades kringlites (eelmine kord andis neid harutada, sest nad olid üpriski lahtiselt kotti topitud).

Ja telefoni teel sokikanna kudumist õpetada on intrigeeriv :p

Sügiseselt soe komplekt

Lõpuks ometi sain valmis oma komplekti sõrmedeta pika-pika randmega kinnastest ja tõesti põlveni välja ulatuvatest villastest põlvikutest. Lõngaks Raasiku "Artistic". Lõnga kohta ütlen peale nii 200 g läbikudumist, et jah, värviüleminek võiks tiba sagedasem olla, kui vähegi väiksemat asja kududa (isegi kui selleks asjaks on pikk-pikk kinnas), siis tuleb üks kinnu üht ja teine teist värvi. Seega selline kampsuni-suurräti teema pigem. Aga kokku ja komplektina töötab. Mis lõnga kvaliteeti puutub, siis ma natuke urisen - jämedus on küllaltki ebaühtlane - hallis osas oli mõnusalt paks, samas kui pruun-helepruun olid tublisti peenemad. Sellest ka mõningane ebaühtlus sokkides-kinnastes.

Aga viltisin ja dekoreerisin. Üks kinnas oli juba ammu valmis, ootas kaaslast. Kaaslase tegin nimelt tagasihoidlikuma - eputagu siis tema pigem oma värviga. Aga õiekeste ja lehtede heegeldamine mulle meeldib. (Sinna sai kasutatud ka endavärvitud lõngu, need sobisid antud Artistic'uga hästi kokku.)

Põlvikuid katsetasin, ja ehkki ma varbast peale hakates sain hästi kasvatamist mõõta, siis selleks, et üle sääremarja muskli läheks, tuli lõpetus siiski lõdvem teha. Ja kippus alla vajuma väheke, sunnik. Egas miskit, võtsin ja heegeldasin paelad ja ajasin ülaäärde sisse. Nüüd saab neid ilusti kokku krookida, nii et paremini jalas püsivad.

Ise aga veedan kodust päeva, ning pesupesemise jms vahelt vaatan Stargate'i I hooaega (oh Jack, oh nostalgia) ning koon triibulist vöödilist (vöödikulist) seenesokki. Oleks keegi mulle veel aasta-paar tagasi väitnud, et taimedega (nojah, SEENTEGA antud juhul) saab nii kirkaid toone - kollaseid, roosasid jne, ma oleks väitja potilaadale saatnud.

Lisaks muudkui lappan ja lappan Kuduva Koeraomaniku kindateemalisi blogiposte - ilmselgelt hakkab talv tulema, sest minu kinda-sokihullus süveneb. Kui ma nüüd suudan sinna vahele ka veel kampsunit edasi kududa, siis on eriti tore, eksole. Ja ee... nendest kahest poolikust kõlavööst me ei räägi...

Pakike Austraaliasse

Omavärvitud (taimedega ja muu säänsega, ikke) lõngadest sokid ka lähemalt:

Paremal: henna, kurkum ja kaselehed

Vasakul: kirburohi, naistepuna ja mustsõstar.

Tasu eest sain ära maksta poole kuu üüri ja tellida endale korseti:

Mets tuli ise minuni

Mets tuli ise minuni. Tulemus: tassisin töölt koju prügikotitäie mustikavarsi (koos mõningase samblalisandiga.) Nüüd said need likku ja homme tuleb pisike värvimine, eriti kuna ma sain

viimati ka puhast kurkumit JA raud-ning vaskvitrioli (järelpeitsiks.)

Lisaks koon ühele toredale Austraalia naisele sokke. Paar mu seto roosiga sõrmikuid, ühed vikerkaarevärvilised ning kahed taimvärvitriibulised sokid rändavad peatselt kängurude ja nokkloomade maale.

Suvised pildid talvistest kinnastest

Populaarse Läti "rukkilille" mustriga labakud, otstes poolvits. Sinine on poesinine, aga lõng on mõnus pehme vanaema varudest pärit maavillane. Ja üldse on kinnas vägagi Eesti rahvusvärvides.

15 EUR

vardad nr.2.5, lõng vanaema pärandusest pärit maavillane, ise värvitud - hall hibiskiga, sinepikollane/roheline hibisk+kurkum, mustriks seto ohakas (nu ma ei tea, kas ta päriselt ohakas olema pidi, aga mulle meenutab) ja kaunistuseks säravad klaashelmed. Pitsilised nii randmelt kui sõrmedelt.

18 EUR

Seto roosiga maavillased sõrmikud, roosa on poeroosa, hallikasroheline omaenda hibiskiga värvitud lõng. Mõnusalt pika randmega.

17 EUR (broneeritud)

Virumaalt pärit kirikindad mustriga hunthallid-valged (hall hibiskiga värvitud) eriti pika randmeosaga sõrmikud.

18 EUR

Vajan panka, mida röövida...

Sobib ka ootamatu loteriivõit (mitte et ma mängiks) või seniteadmata Kanada vanaonu pärandus. Sest ma tahan-tahan-tahan endale vähemalt kolme Nicky Epsteini raamatut. Vastavalt siis "Knitting on the edge", "...over the edge" ja "...beyond the edge". Lisaks vähemasti kahte Lesley Stanfieldi oma - erinevate lillede ja mutukate kudumisest-heegeldamisest.

Ning muidugi ja absoluutselt sellist raamatut nagu Mary Thomas'e "Book of Knitting Patterns".

Bookdepository's on mai lõpuni 10% soodukas... Argh.

Seni aga lõbustan end Põldoja ja Reimanni ning Susan Smithi raamatutega.

Üks käpasoendus on valmis-

Susan Smithi "Heegeldatud äärised ja kaunistused" on muidu väga tore, aga nagu märgikirjas võiks ka muster olla... regivärss on nii kole ja kohmakas, ning kui miski viltu läheb, ei võta unt ega tont kinni...

Eile ostsin Katia Pima Cotton pärlikarva lõnga... midagi nii ilusat, pehmet, siidiselt siledat ja jahedat ei olegi näpuvahel hoidnud... Teen kätiseid ja otsin inimlikku nupukudumisõpetust...

Kevadine ohakaigatsus

Et kindakonkurss on lõppeks ometi läbi, siis saab lõppeks ometi ka pildi oma kõige edevamatest kinnastest üles panna.

(Ei, ei võitnud midagi, aga ple hullu - ise olen väga rahul, elu kolmandate kinnaste kohta on need väga ägedad ja kandmisel ka väga soojad, stiilsed ja mugavad.)

vardad nr.2.5, lõng vanaema pärandusest pärit maavillane, ise värvitud - hall hibiskiga, sinepikollane/roheline hibisk+karri.

Väikesed läbirääkimised Craftcenter'iga - tundub, et hakkan sõrmuste õpituba tegema. Lähipäevil siis neile täpsem pakkumine ja kirjeldus. (Alustaks siis spiraalsõrmustega - alustada tuleb ikke algusest.)

Kindad ja lõngapäästmisspurt

Üleeile öösel lõpetasin kindavõistluse kindad. Täna sain siis lõpuks neist pildid teha. Näha saab ükskord siis, kui võistlus läbi saab ;) Aga nad on päris edevad, eriti mu elu kolmanda paari kinnaste ja teise paari sõrmkinnaste kohta.

Nüüd koon sellele valgele pildil paarilist.

Seto roosiga, oma värvitud rohekashalliga (roosa on poelõng, kahjuks - ei ole mul veel säänseid toone).

Aga lõngapäästmine käis nii: avastasin ühe iidvana lõngakera, pärit vist taaskord vanaema varamust. Oli teine aga keras, ja koid kurivaimud olid temast end ikka päris põhjalikult läbi söönud. Vanasti oleks sellise eluka minema visanud, nüüd aga üritasin päästa, mis päästa annab - valge villane ju väärtuslik! Kerisin teda siis vaikselt vihti - pikemad jupid said kokku sõlmitud, seestpoolt tuli õnneks tervemat ka. Pisemad jupid jäävad ilmselt lõngavihtide kokkusidumiseks, nõelumiseks jms. Aga viht sai sihuke 60 grammine. Ja siis tuli mul mõte, et nüüd tuleb need koimunad hävitada - muidu söövad edasi, põrgulised. Välja külma kätte pole siin kuhugi väga panna, ei tahtnud ise ka välja minna - seega jäi üle teine tee - kõva kuumutamine. Aga mis siis niisama kuumutada - parem juba miskit värvi värvida. Nii mõtlesin mina, teades, et mul mitte midagi kodus pole, millega värvida. Või siiski - suure tuhnimise peale leidsin üles kunagi Maximast ostetud pisikese pakikese Surnumere hennat. (Pähe seda elukat ei paneks, seal on liiva ja muudki lõbusat sees, pähe käib teine henna). Aga kellaaeg oli juba hiline, ja ei viitsinud sugugi veel suure peitsimise ja muuga toimetada. S.t - kolme-nelja tundi mul polnud kuskilt võtta. Seega - pesin lõnga lihtsalt ära, ja pistsin ta soojendatud hennavee ja peitsiga koos patta. Lisaks siputasin pool teelusikatäit karrit - lihtsalt niisama, ja mõned pakid maasikateed (ei pane seda enam, ei pane - niivõrd räige imal hais tekkis... jäkk, mida nad selle tee sisse panevad ometi...). Tunnikese ta seal vaikselt podises, kuni mina lebotasin, pead valutasin, üritasin Stalkerit vaadata ja Doktor Dolittle'it lugesin. Siis lasin tal jahtuda ja pesin korralikult puhtaks ning saputasin hennapuru lõngast välja. Tundus kollane, igastahes.

Hommikul oli teda ilus vaadata - minu koledast koidest puretud lõngast oli saanud tumekuldne kaunitar. Kõlatama temaga just ei kuku, aga kindasse ja sokki läheb küll :) Nii et ma vist tean, mis värvi järgmised kindad saavad ;)

Mõtetes olen igastahes lõnga värvimas. (Nutt ja hala on selles, et mul pole enam väga lõnga, mida värvida, sest mu lõngavarud on ha-le-dad, ja raha pole ka üldse. Nagu üldse. Kui nii edasi läheb, jääb Raasiku trett minul küll ära :()

Aga unes nägin üleeile maarjajääd ja kaaliumdikromaati, ning täna öösi seda, kuidas ma hennaga lõnga siniseks värvisin, ja siis ise arutasin, et hennaga ju ei SAA lõnga siniseks, selleks on ikka indigot vaja - seepeale lõng solvus ja läks valgeks tagasi.