Aga ta sai valmis!

3.7 m kõlavööd. (Kohe siia juurde kirja, et lõngad ise olid 4.25 pikad. Ma ei oska protsenti siit mitte arvutada, aga eks ta sinna 25% kanti tuleb jah, nagu teadjad räägivad).
Mustriks Seebult saadud ussikiri :) See ei ole päris see rästikukiri, mis mul esialgu meeles mõlkus (seda mustrit peaks Merlinilt küsima, ma olen tema ussimustrilisi näinud küll), aga näeb väga vahva välja, just nende punaste sakkidega.
Ning lõimeks võtsin nimme sellesama heleroosa ja jätsin äärde "täpikesed" - nagu pildilt näha ;)

Punane on Raasiku värvitud "poelõng", plassroosa (taustaks) ja sinine on endal "jalaga" värvitud.
See vöö kolib Soome.

Ja nüüd tuleb ära otsustada järgmine muster ja suure hooga kõlatamist jätkata. Tellimustööd istuvad üksteisevõidu kukil (see 2 nädalat haigeolemine annab nüüd siis ilge mahtrana tunda). Sihuke trammi alla jäänud sidruni tunne tekib küll vaikselt... või ongi see nüüd see kuulus kevadmasendus? Päikest ja lilli ja haljendavat metsa, palun!

Pisike ja kirju

Hommikul oli seda kõlavööd ca 20 cm. Nüüd on ta valmis ja pikkuseks 2 m. (Kõige lühem, mis ma kunagi teinud olen - harilikult alla 3.5 väga ei tee.) Värvidest: kurkum, naistepuna ja henna. Muster sedakorda säärane hästi lihtne, aga see hakkas värvidega mängima ja seepärast ta ka selline sai.

See kuu vist olengi järjest tellimustööde lainel - veel on vaja teha 3 vööd a 3.5 m (huvitavaid mustrilisi katsetusi) ning lähitulevikus tarvis ka lõnga roheliseks värvida. Ning tundub, et kõige selle vahele teen ehteid ja vahel koon ka vikerkaarevärvilist sokki.

Raamatud, lehekesed ja kange värvimise-isu

Mu kauaoodatud raamat on kohal ja ta on veel parem ja põhjalikum, kui ma review'de põhjal lootsin. "Spinning the old way". Palju selgeid pilte, veel selgemat juttu ja seda väga toreda käsitöölise poolt, kes ilmselgelt armastab oma tegevust.

Nüüd lahutab mind ketramisest vaid kraasid, kedervars ja tuttav lammas. (Kuigi, linnukesed siristasid ja ma isegi vist tean ühte inimest, kelle käest villa saada). Üldiselt lahutab rahapuudus, aga kuna täna oli minu esimene tööpäev ja homme on järgmine, siis... varsti, varsti.

Ja üleüldse tühjendasin oma Paypali arvet, kuna raha oli seal täpselt nii vähe, et panka nad seda üle ei kanna. Seega ootan sedakorda lausa mitut raamatut, vähemasti "Braids" peaks varsti saabuma, see sai ju peaaegu koos ketramisraamatuga tellitud.

(Huvitav, millist panka peaks röövima, et Dominique Cardoni "Natural Dyes" endale saada... sellest on ainult kõvakaaneline versioon ja see maksab.... üle 100 EURO!!! Pole loota ka, et ükski Eesti raamatukogu endale säärase raamatu soetaks... Ohniuks.)

Teen vaikselt lehevööd, aga igatsen suuremaid ja paksemaid kõlasid...

Suutsin Stu kingitud lõnga puhtaks pesta- selleks läks ainult 4 päeva ja 4 ligunemist ja küürimist. Aga nüüd on ta ilus ja valge ning ootab peitsimist. Vähemasti maarjajääd veel on! :D Ja nädalavahetusel vaatan Kassinurmes ringi, kas sobib miskit patta panna. Kange tahtmine on!

Kevadine lillaloom

Aga valmis sain - reede hommikul, irmkiiruga enne vanematele küllaminekut.

Pikkust ca 4.5, taaskord "sõrad" (Yrme lehelt Saarde 19 saj muster).

Sinine, mis ei läinud sikutades absoluutselt katki, aga kippus just kõlade vahel katkema, ning Elo kingitud roosa, millel olid kahtlased kombed ja mis kippus teiste ümber keerduma, kui teda ülekaal oli.

Vedasin oma vööd ka rollimängule kaasa, nüüd on minu roosalilla olnud ka mõõgale rakmeteks. :D

Ja ma ei ole seni suutnud ära otsustada, et millist järgmisena... Kits mingi...20 heinakuhja vahel... Aga eks ma pea lõngade järgi ka otsustama.

Mul on suuremaid kõlasid vaja, siiralt - siis jõuan ehk ka jäärasarvedeni... nende pisidega ei tee ära - seilasime, teame.

Ja ma ootan kangesti, et mu tellitud kedervarrega ketramise raamat kohale jõuaks...homme ehk? Postkasti, palun?

PS. Jah, mul on endiselt katkine SPACE.

Tähistan kevade algust

Võtsin end eile kätte ja lõpetasin ära oma esimese taimselt värvitud lõngadega kõlavöö. Muster Nauhoja nimelisest raamatust. (Tähh, Täpi, raamatu skännimise eest, ja Yrme mustri kohandamise eest.)

Kõlatamisega tähistan mina igastahes kevade algust (eks neid lähe endale külge ja jääb ka müügiks suvel), tuisaku siis väljas või ärgu tuisaku.

Ja nüüd otsisin ilusad lillakad lõngad kokku ja hakkan neid kõladesse panema, et teha üht oma lemmikmustrit - 19 saj Saarde vöö. Rombid :D

Jussuf jumaldab vööde sissemagamist, igastahes. (See on kass, kes üritas kord magada ka kesk pinguletõmmatud vööd...pool kere ühel, teine teisel pool.)

Kõlapaela eeltööde uus süsteem

Esimene, mis ma Nauhoja'st teen. Suured tänud Yrme'le, kes aitas mustrit kohandada, sest viie auguga kõlasid mul tõesti pole.
Siia läksid siis mu esimese satsi lõngad (osa neist, vähemasti.)
Aga kirja tahtsin panna hoopis meetodi, kuidas ma seekord ära hoidsin susapusa tekkimise - mõõtsin kõla kaupa lõngad välja, panin kohe kõlasse ära, heegeldasin sõrmede vahel tagant kokku ja sättisin karbi najal seisma. Ja nii kuni lõpuni - siis sidusin tagumist otsa pidi paela akna külge, harutasin ükshaaval (kõla kaupa) lõngad lahti, keerasin nad järjest uksenupu ümber, kuni lõpuks oli mul üks sirge paks hulk lõnga, võtsin kõik lahti ning heegeldasin näpuvahel kuni sobiva kohani - päästsin lahti, sidusin õiget pidi kokku ja saigi rahulikult kõlatama hakata. Aega läks isegi vähem kui muidu ja mingit segadust ei tekkinud.

Tundub, et olen enese jaoks süsteemi leidnud.

Täna tahaks selle ära lõpetada, tegelikult - natuke üle 2 m teha, ple ju hullu.

Tulevikumuusika on 7 m (mitmes jupis) pooka Stu'le, miskist erilisest raamatust pärinevate mustrite järgi ja hästi peenikese lõngaga.