Monday, January 30, 2012

Kindad a la Kristin Nicholas & Selbu



Kristin Nicholas.
Just sellest imetoredast naisest ja tema raamatutest (mida mul oli õnn lapata) sai see värvihullus alguse. Sest Kristin rõhutab, et - kombineerige ise oma kindad; ärge kartke erinevaid mustreid kokku segada; võtke värve julgelt; pealetikkimine ja erinevad tekstuurid on teie sõbrad.

Kristini enda populaarsed kudumid on selle kohta elavad näited. Ütleme nii, et tema raamatud avasid mu peas miski uue suuna. Nagu miski "plõks" oleks ära käinud, et - väu, nii võib kaa teha!

Aga kõik ALGAS tegelikult AstraC'st ja tema lehemustrist sokiservas ning ühest tema saadetud imeheast raamatust - "Selbustrikk". Selbu on üks pisike paigake Norras ja kuulus oma imeilusate ja keeruliste kindamustrite poolest. (Näiteks selle poolest, et igal sõrmel on omaette muster)

Päris Selbuni ma mõtlen veel jõuda, aga need kindad on segu paarist esimesest lemmikmustrist ning Kristini-inspireeringust.
Ja kuna ma endiselt ja paadunult armastan sõrmikuid ja mitte labakuid, siis otseloomulikult on need sõrmikud.

Esimese kinda peale läks liiga palju aega, aga see oli ka esimene, mida ma üldse 1.5 varrastel kudusin. Siis tuli pea kuu aega pausi ja vahepeal jõudis 2 paari kindaid valmida. Aga ma olin andnud endale lubaduse, et jaanuaris lõpetan ka need kindad ära. Ja lõpetasingi - 2 päevaga, millest esimesel valmis kogu ranne ja pool laba ning eile said siis lisaks labale külge kõik sõrmed, kogu tikkimine (seda ikka jagub) ja mõlema kinda viimistlemine.

Apsudest niipalju, et edaspidi panen kindlasti ühte kindasse minevad lõngad ühte kotti vms, sest sedakorda ma ei mäletanud täpselt, millega ma mida tegin, ning lambivalguses on värvid, eriti sarnased, väga petlikud. Hommikul selguski, et olin paari kohta vale košenilli võtnud. Aga see vahe on õnneks pisike ja ei karju kellegi peale väga kõvasti.

Nüüd on vardad vabad ja ma saan hakata oma Naabrite Rahvuslikku sinna peale looma. Uiuiui...

NB! Erilised tänud Astrale! Ilma sinu raamatute ja abita ei oleks need kindad mitte säärased, kohe üldse mitte. Ilmselt poleks neid eladeski sündinud.

Sunday, January 29, 2012

Sajajalgne


Kõiges on tegelikult süüdi Tini, kes kirjutas, et sokiservas võiksid sajajalgsed olla.

Katsetus teemal "joonistame foto järgi mustrit". Ma ei ole kindel, kui väga see sajajalgset meenutab, aga... :p

siin on igastahes Sinu sajajalgne (kuigi nii palju jalgu pole tal vist ka päriselt):


Friday, January 27, 2012

Jälle see sinine


2 nädalat pole värvinud, see on küll isiklik rekord. Well, üks põhjus on ilmselgelt see, et mul on päris palju lõnga järel ja tahaks enne selle maha müüa kui uusi kuhjasid tekitada.
Aga indigo istus 2 nädalat nurgas, ja väga rohkem ta ei kannata (kirjade järgi, vähemasti), nii et võtsin kätte ja tegin täna väikese lõngateo. Igastahes möödus see valutumalt kui esimesel korral - samas, ma ei pidanud seekord ka miskit mõõtma-kaaluma-soojendama jne. Ainult pott soojaks lasta ja...
Okei, indigoga värvimine on ikkagi natuke säärane kasta-hoia-õhuta-loputa-kasta-vaata-kas-on-sobiv-värv, loputa-loputa-loputa.
Mul oli mõte, et ma suudan kududa värvimise vahepealt, aga sebimist sai ikkagi nii palju, et ei kudunud.

Üritasin sedakorda tumedamaid toone saada. Helesiniseks miskit ei värvinud, nii tumedaks kui parajasti õnnestus 3-4 korraga ajada.
Nii et kui kuskil on keegi, kes eelmine kord ilma jäi või lihtsalt tunneb, et ta tahaks sinist lõnga, siis saab sellest satsist vabalt, ja keskmist sinist jäi veel eelmisest korrast ka järgi.
Rohelist tahaks teha, aga lihtsalt pole see nädalavahe aega.

Aga jah, ma loodan väga, et õnnestub kuskil miskit maha müüa ja mõni rahalaevuke randa meelitada, sest üüripäev on 4 päeva pärast ja toiduga on kah nii, et mis on, see on. :/ Saaks see jaanuar ja hapukurgihooaeg ometigi läbi...

Poodidega käivad läbirääkimised. Käivad. Paraku praegu see ei päästa.
O well, elame-näeme. Seni on ikka mõni ime juhtunud, ehk juhtub ka seekord. :)

Thursday, January 26, 2012

Auuuuuuuu!


Hää tuttav Stella, kel on Tõsine Teema huntidega, noris minu kassimustrite peale hundimustrit. Peale tagumise jalaga kukla kratsimist võtsin paar hundifotot ette ja proovisin. Neid jalgu ikke andis teha, eriti kuna minu keskmise loomaanatoomia järgi näevad hobused välja nagu rasedad dobermannid ning jänestel ja kitsedel on keeruline vahet teha.

Igastahes - kaks hunti ja kuldne kuu. Use & abuse.


Pildil klikkides avaneb suuremana :)

Laps sai uue mänguasja

Kassid ja hiired

Teh Monsterkass


Üks Zemgale kirikinnaste lillmotiive natuke teises võtmes


Ja sama lillmuster klassikalises võtmes, nagu ta mitmetel kinnastel nii käepealsel kui peopesas esineb.


Programmijupikese nimeks on KG-Chart LE for Cross-Stitch
Vabavara, alla laadida saab siit - http://www.iktsoft.net/kgchart-en/kgchart/

Noppisin vihje sellele välja ühest Isetegija teemast, tõmbasin alla ja proovisin järgi. Teha on mõnus, kui natuke süsteemile pihta saada. Parim osa on see, et suvalisi detaile saab selekteerida, igatpidi keerata, kopeerida jne.
Natuke bugine tundub küll olevat - kui tahtsin printida, viskas erroreid ja pakkis end kokku, ning vahepeal ei taha omaenda faile avada, nii et igaksjuhuks olen lahendanud asja screenshot'idega.
Aga värvipalett on päris suur, kanvaad saab suuremaks ajada ka töö keskel jne.

Tegin miskeid Zemgale kirikinnastest inspireeritud mustreid, mis oma kinnastesse vähemasti esimese hooga kasutusse ei lähe, ja siis joonistasin paar kreisit kassi.

Kui keegi tahtma peaks kasutada, laske aga käia :) (Astra, sa ju tahad sogaseid musti kasse? :p)


Wednesday, January 25, 2012

"Pisikesed" kindaplaanid

Mitte et need nüüd väga pisikesed oleksid...
Mul on kuidagi kahtlane komme võtta ette suurem tükk kui suhu mahtuma peaks. Ma annan endale selget aru, et ma ei ole mingi kirikindakuduja. Ausalt öeldes olen seni teinud vaid mõne motiivi siit ja sealt, ning kindaidki on varrastel olnud alla kümne paari. Ja ometi, siin ma siis nüüd olen, kell 4.41 hommikul ja pea kindaplaanidest paks.

Kõiges on süüdi tegelikult üks ÜRO projekt, mille raames suur hulk Läti käsitöölisi kohutavalt suure hulga kirikindaid kudusid. Nendest said netti pildid, ja neid oli sealt ka võimalik kätte saada. Tulemus - mul istub juba mitu aastat arvutis kaustade viisi pilte Zemgale, Latgale, Kurzeme jne kinnastest, ja need võluvad mind, oi kuidas võluvad ja meelitavad.

Mõned mustrid on Eesti omadega sarnased, paljud on erinevad. Neil on päris palju suurt ornamentikat, ja palju lilli. Ning värve. Teinekord tundub, et täiesti jaburaid värve ühte kindasse kokku pandud, aga need kuidagi... sobivad. Samuti on randmed pikemad, on hästi palju narmalisi randmeosasid, tohutult erinevaid vitsasid, nii randmes kui kinda keskel, ning üldiselt näib Läti kindaid iseloomustavat see, et ükskõik mis muster ka labaosas on, siis randmel vitsade vahel (või teinekord ka ilma, lihtsalt kootud raami vahel) on hoopis teine muster, enamjaolt kirkamate toonidega.

Minu plaan oli ja on noppida välja mõned endale enimmeeldinud elemendid, ja mõned mustrid, ning nendest "juppidest" kokku panna oma kindad. Ainult et mina plaanin paadunud sõrmkindaarmastajana teha sõrmkindad, mitte labakud.

Mitu tundi nikerdamist ja pusimist säärase programmiga nagu KG-Chart LE for Cross-Stitch ja ma suutsin programmi seljatada ja enda jaoks kindapaari ka kokku panna. Kuigi ma ütlen, et juba ühe kaustatäie (nii 700 fotot) kindapiltide järgi võiks igaveseks kuduma jääda, inspiratsioon ei lõpe kunagi otsa.

Aga siin ta siis on -

randmeosa 1 muster - need olid ühed päris edevad kindad, millel sarnane muster sabas istus. Muuseas oli neil aga ootamatult ja üldse mitte teiste kinnaste moodi labaosa täiesti valge ja mustritu. Mina panin mustrisse juurde täpid ja sakiread, sest ka sakiridadega randmemustri ääristamine tundub kombeks olevat.


Randmeosa II muster (jah, mulle meeldivadki pika randmega kindad. Ja antud juhul kavatsen tõesti üle võlli kiikuda): Joonistatud populaarsete lillekeste põhjal, mis Zemgale kinnastel tihti esinesid, küll rombide sees, küll ilma. Mina sättisin nad aga hoopis nõndamoodi ja muidugi jälle sakid ümber.


Käeselja mustriosa on minu silmale üks ilusamaid mustreid, mida ma Zemgale kaustas näinud olen - jah, lõngatoone vahetataksegi 3-4 rea takka, üldiselt on taust tume. Pildid olid antud juhul kehvad, lõpuks joonistasin üldise sketši vihikusse ja selle järgi tegin ise uue mustri. Nii et - meenutab, aga ei kattu. Sellised suured vesiroosiga sarnanevad motiivid, igastahes. Peaksid asuma ülestikku :)
Ja peopesa. Siinkohal oli mulle tingimuseks, et kuna käeselg vahetab iga 3 rea takka värvi, siis peab peopesa muster suutma sellega kaasa minna. Väikesed kolmnurgad on Zemgale kinnastel populaarne motiiv, igasugu kombinatsioonid neist niisamuti. See on minu kombinatsioon.


Ning sõrmed, mis kordavad üht randmemustrit, aga teisipidi. Näis, kui laialt ma seda mustrit teha saan, see sõltub silmade arvust. Lilled peaksid igastahes ära mahtuma. See on nüüd paigutuse osas küll puhas isetegevus, sest Zemgale sõrmikuid pole mina oma ihusilmaga näinud ning pöidlad olid kõik ilma kiiluta ja nende muster jätkas lihtsalt peopesa mustrit või siis oli mõnel harval juhul mõnda mustris esinevat põhitooni.


Lisaks tulevad värvilised narmaread randmeosa otsa ning mitu vitsa randmesse. Nii edevaid vitsasid ma teha ei mõista, kui on Läti kinnastel, aga vähemasti Martaberta õpetatud vits on mul selge, nii et...

Ning jah, ma annan endale aru, et see saab olema jaburalt keeruline kindategu, aga ma ilmselt õpin selle käigus ühte-koma-teist ja näis... öeldakse ju, et ega suuremat koormat kanda anta, kui õlad kannatavad, ja kui koorem liiga suur tundub, tuleb laiemad õlad kasvatada. Ju ma siis oma veidral viisil just seda teen - kasvatan õlgu. Igas mõttes.

PS: kõik toonid vastavad, kui vastavad, pigem originaalinspireeringutele kui minu kindaplaanidele. Lõngakasti pole ma veel sukeldunud.

JA NÜÜD MA LÄHEN MAGAMA!!!

Tuesday, January 24, 2012

Minu esimesed pitsilised



Seoses Isetegijate aastaprojektiga Värvispekter ja sellega, et jaanuari värviks on valge, võtsin nii poolteist nädalat tagasi ette säänse ettevõtmise, et teen proovi munasse piruka panna ja endale pitsilised sõrmikud kudeda. Mina ja pits - mkm. Ei ole teinud (mitte rohkem, kui ühtainsamat paabulinnu vms mustrit, mida eesti kinnastele randmesse kootakse teinekord - seda olen küll kudunud sokki, kindasse ja kampsikussegi). Ajasin näpuga tingmärke, ainsaks raamatuks oli Leili Reimanni "Pitsilised koekirjad". Silm jäi igastahes muster nr.94 peale. Õppisin paar uut tingmärkigi ära, aga tahtmine oli suur, sest pildi pealt paistis muster kena ja kindale sobilik. Julge hundi rind oli rasvane ja maavillast valget mul jagub, nii et lõin oma 1.5 ringvardad sisse ja hakkasin kuduma.
30 silma ühele vardale, 60 siis kokku. (Mustrilistele olen rohkem teinud, aga pisike kogemus pitsiga ütles, et see on venivam). Igastahes sai õige arv küll. Esimest mustrikordust tegin vist..ee... 2 õhtut-ööd. (Mhmh, ma unustasin end mitu korda nii hommikul kella 5ni kuduma). Kuskil vahepeal tuli avastus, et mitu-mitu rida mustrist on täpselt see paabulind, mida ma peast kududa oskan. Seepeale läksin hoogu. Hoo (ja saateks filmivaatamise) tulemusena sai vasakule kindale kogemata paar ringi rohkemgi kui tarvis, aga avastasin liiga hilja. Õnneks tundub, et mul on vasak käelaba pikem kui parem, nii et kätte istuvad ühtlaselt hästi, ainult kahte kinnast kõrvuti pannes on vahe näha.

Enda tarbeks panen veel ka kirja, et sõrmedele sai vastavalt ühele vardale pöidlal, keskmisel ja sõrmusesõrmel 11 silma, nimetissõrmel 10 ja väikesel sõrmel 9. Tegin paabulindu, sest see sobis teistega kokku. Magic loopi oli imehea kududa, üks pool ja teine pool ja miski ei lähe sassi nagu mul 3 või enama vardaga kipub minema.

Ainus jama oli see, et suutsin kotis varda ära painutada, nii et varda sisu murdus ja nüüd on varras kõver. Kududa õnneks veel annab, nii et järgmise rahalaevani peab vast vastu.

Poseeris aga kinnastega hoopis Stu, sest tema on parem modell ja mina olen parem fotograaf. Stuudioks oli korteri kõige paremini valgustatud ruum ehk vannituba, ja modell kükitas koos kinnaste ja lilledega vanni ;)

Nüüd peaks kähku veel miskit pitsilist tegema, et omandatud skilli kinnistada.
Igastahes, siin on minu esimene samm pitssalli poole, Rees :) Tibusammul, aga ma tulen :D

Thursday, January 19, 2012

Indigo ja inventuur


Tänase töise päeva plussid ja miinused:

+ keskmist sinist karva indigokerasid sai lausa 9 tükka.
+ kes tumedat igatses, siis selgus, et ka seda on veel 1 kera
+ inventuur sai tehtud, vaene aju tahtis küll esialgu kõigi nende exceli tabelite ja numbrite ning arvutamise peale nii harakiri kui seppuku sooritada, aga tulemusena on mul siiski nüüd süsteem majas.
+ Disainimajja sai kah paar uut tooni üles (k.a see keskmine indigo) ning kõik arvud vastavad nüüd tõesti tõele.
+ pitskindal on juba 2 sõrme olemas
+ veelkord - mul on nüüd Ülevaade ja Süsteem. Ja Süsteem, see on Kord.

- söök on tegemata
- printeril (millega ma lõngade etikette prindin) sai tahm otsa
- kui hiljemalt 26ndaks pole telefonivõlg makstud, pannakse mu SIM-kaart täiesti kinni. Aga paraku on seni olnud valik söömise või telefoni vahel. Ootan imet. Ühte suurt või mitut väiksemat.
- üüri maksmiseni on ka jäänud napilt 2 nädalat, aga pangaarve on hetkeseisuga 0
- poodi pole seega kah mõtet minna
- mullikileümbrikud on kallimaks läinud, unt ja tont võtaks.
- PMS. See peaks kõik ütlema.

Tuesday, January 17, 2012

Kõik lõngad Disainimajas

Kahe päeva pildistamise ja sättimise tulem on see, et nüüd on kõik hetkel olemasolevad lõngad Disainimajas üleval.
Minu vabandused nende ees, kes pole veel oma lõngasid saanud - olen viimased päevad tõbine olnud ja pole seega kodupoest kaugemale tuterdanud. Aga püüan homme kindlasti postkontorini välja roomata ja igasugused sinised ja muud loomad posti panna :)

Seniks aga - Disainimaja -


Next stop - DaWanda või Etsy. Või mõlemad.

Sunday, January 15, 2012

Kudublogid ja kirjumirju lõngakast




Sattusin viimati kudumismustreid otsides kahe imehea blogi otsa, ja jäin sinna tükiks ajaks elama ja lugema.

Esimene neist on http://torirotsstitches.blogspot.com/ , üks vahva Norra naine, kes koob (eriti vingelt), loob ise mustreid ja ka pakub neid, nii tasuta kui väikse tasu eest.
No te vaadake kasvõi neid kindaid -


Kirjut värvidemängu jagub. Mina võtan igastahes säärased kinnud plaani.

Teine blogi on Silberwulf'i http://witchwolfwebcreations.blogspot.com/ - see vahva paganlusest ja fantasy'st inspireeritud naine kirjutab ise järjest mustreid ja pakub neid tasuta välja. Ja teeb ka tellimuse peale. Sinna blogisse võib end samuti väga-väga tükiks ajaks unustada ja lahkuda siis ideedega väga mitmeks aastaks.

Mina leidsin näiteks lohe:


Hetkel koon ise üht erilist eksperimenti (minu jaoks, igastahes), nimelt pitsilist valget kinnast (ma ei ole kunagi rohkem pitsi kudunud kui paabulinnukirja või kuidas iganes seda nimetatakse), aga nüüd hakkab mustrikordus juba läbi saama ja tuleb uus võtta. Eks näis, kuidas edasi.

Väga palju olen koristanud, lõngakastides ja käsitööasjades on nüüd ka enamvähem kord.
Ning lõngadest sättisin näidistekasti valmis, sai väga kirju. Homme lõngadega linna tellimusi ära saatma ning näidiseid paarile poele näitama.


Thursday, January 12, 2012

Sõrmikud-triibikud


Selline mõnus vahepealne nikerdamine sai valmis. Sisaldavad ohtralt erinevat värvi (ikke oma) lõnga ja Martaberta õpetatud vitsa.

1.5 varrastega olen ära harjunud, väga mõnus on, eriti kuna tehnikaks magic loop ja tegu Addi ringvarrastega.

Ja see Raasiku üleminekuga lambakirju lõng mulle meeldib :)

Tellimused koos, sinist veel jagub

Panen siia igaksjuhuks selle info üles, et - kõik, kes sinisele lõngale end kirja panid - teie tellimused on komplekteeritud, ilusti kotikestesse pistetud ja arved on laiali saadetud. Kes kiire on ja ülekande kähku ära teeb, nii et see homseks kohale tuleb, võib eriti kiirelt lõngad kätte saada, sest lähen homme linna käima.

Kes veel ei jõudnud reageerida, siis - indigoga värvitud lõnga on veel, nii tumedamat kui heledamat. :) (kõige-kõige tumedam praegu otsas) Ja üldiselt on plaanis nädalavahetusel veel lõnga siniseks (aga ehk ka roheliseks värvida).

Mina võtan nüüd väikse lõnganutsu kaasa ja lähen oma ema 66ndale sünnipäevale. :)

Monday, January 9, 2012

Sinine, sinine, sinine!





Et kõik ausalt ära rääkida, algas lugu sellega, et ma käisin täna kaugel-kaugel kojukandekeskuses ja sain oma pesusooda kätte, mille seitse usinat mesilast olid mulle saatnud. Ja siis, selle asemel, et koju minna ja värvima hakata või mitte hakata, läksin ma hoopis läheduses elavale emale üllatuskülla, ning veetsin seal mõnusalt aega. Koju sain 23 paiku. Indigoga mässama hakkasin vist peale südaööd. Aga kuna korterinaaber oli külapeal, siis oli hää rahulik toimetada, sest seda tõmblemist ikke oli.

Esimene avastus - indigo haiseb rõvedalt. (Ma ei taha kunagi teada saada, kui rõvedalt ta veel koos kusega käärides haiseks, aga ilmselt oleks see mulle ja minu okserefleksile liiast) Hilisem avastus: selle haisuga harjub ära.

Igastahes, segasin jupi oma indigot ja spektraliidi ühte nõusse kokku, teise sai pesusooda ja vesi, siis said need peagi ühendatud ja kaane alla tõmbama (olgu tänatud ema, kes mind viimati suure tihedalt sulguva kaanega tünnikesega õnnistas), väike puhkus, lõngade pesemine-loputamine (ptüi-ptüi-ptüi, vähemalt peitsima ei pidanud), indigo istub surve all veresoojas vees, nagu retsept ette nägi, väike puhkus, ajame suures potis vee 50 kraadile (ja sain teada, et kuumaveekraanist tulev vesi on 45 kraadi). Piilusin indigot, testisin - näh, ajas mullikesi. Egas midagi, spektraliiti juurde, kaan peale, potis olevasse vette teelusikaga spektraliiti, kaan peale, kell käima, kõik tõmbab, mina tõmblen ja kirjutan romaani, kell käib, indigo ei mullita (vist!), valan ettevaatlikult potti, segan, jooksen märjutan veel natuke lõnga, kööki tekib palju ämbreid ja siis hakkab värvimine pihta.

Hoidsin vist küll hinge kinni, et kas nüüd tuleb välja, kas tuleb, kas läheb siniseks, ega ma liigselt hapnikku sisse ei aja... Ja tuli esimene sinine. Ja teine. Kolmas. Neljas. Jne. Mõnda toonisin mitu korda, mõnd üritasin hästi korraks pista, et heledamat saada.

Lõpuks olid käed juba väga väsinud, ja indigoga värvitud lõngasid kolm ämbrit täis. Järgmine tund aega või nii ma igastahes loputasin kogu seda hunnikut ja imetlesin sinist.

Ja viimaks sain pesta kraanikaussi ja vanni ja otsustada, et igasugu muud katsetused indigoga tulevad näiteks homme õhtul, kui ma silmad lahti teen, sest inimene, kes on kella 4ni siniseks värvinud lõngu ja ennast (kummikinnas lekkis, sunnik), on ära teeninud väljamagamise.

Kass magab ka.

PS. Kes lõnga tahab, hõigake! Panen järjekorda :)

Saturday, January 7, 2012

Uued värvid, uued lõngad


Äägh, nendest üritan küll homme valgega paremat pilti teha, no ei näita tooni välja. Me oleme helekollased, helekollased, mitte pruunid või beežid!!


Uued lõngad said lõpuks kerra.
Tibakene kurkumit roosadele peale andis päris kiftid toonid, sellised vähe tummisemad.
Ja mis paakspuu koore pruuni puutub, siis siinkohal ma muigan, et aastake tagasi pidasin ma säärast tooni veel väga igavaks, aga hetkel mulle säärased pruunid meeldivad. Ja nad näevad koos näiteks nendesamade roosade ja kollastega väga mõnusad välja.
Paakspuu vedelik mul veel seisab, eks vaatab, kas annab sealt miskit mõnusat veel välja meelitada. Koorevärk on harilikult üks kange värk, ja ta sai ikka miski nädala seista ja tõmmata.

Esmaspäeval saan siis pesusoodale järgi minna, siis saab hakata asju siniseks värvima. Tahtsin väga juba sel nädalavahetusel, aga postiteate sain eile liiga hilja kätte... muidu oleks kindlalt ära käinud.

PS. Kui keegi mu blogi lugejatest saaks ja tahaks mulle kohviveskit laenata - kasvõi seda nõukaaegset, siis ma oleks väga tänulik. Anatto seemned vaja pulbriks lasta, masinaga saaks, uhmris tampimiseks on nad liiga kõvad.

Thursday, January 5, 2012

Disainimaja poeke



Ma sain sellega lõpuks hakkama - Disainimaja.ee's on nüüd pisike Looduskera nimeline poeke. Nüüd pusserdan selle kallal, et sinna tooteid lisada, aga ots on lahti tehtud.

Next step - Etsy. (või siis see mistandnimioligi Euroopa ekvivalent sellele).

Täna on nii kohutavalt unine päev. Mul on tunne, et see eilne suht magamata öö hakkab alles täna kätte maksma. Kohutav sooda olek on...


Oluline osa iga kudumistöö valmimise juures - SISSEMAGAMINE. Seda tuleb sooritada põhjalikkuse ja andumusega.