Mida teeb inime, kui tal ei ole und...
Võibolla teeb ta oma elu esimest pihulooma.
Raamatut mul ei ole. Stu'l on, aga tema on parajasti ära, ja võibolla oli hetkel just lahe, et ühtegi raamatut ei olnud.
Ma ei ole varem ühtegi täistopitud elukat teinud. Ma ei ole varem ka tikkinud miskit peale ristpiste, ja sedagi iidammu. Nii et igasugused vars ja sämp ja muud pisted on minu jaoks võõras maa. Kuigi sämppiste sain ma viimati kinnast tehes enamvähem selgeks, ja täna siis päris selgeks.
Igastahes tekkis mul mõte teha elukas, ja kuna kätte sattus vana must püksipaar, siis sai elukaideeks must kass. Joonistasin vihikusse paar kuuli ja siis enamvähem kassi, lõikasin lõike välja, ajasin end hulluks mingi kirjapulga otsimisega, mis musta kanga peale märgi jätaks - viimaks kollane pliiats suvatses seda teha - lõikasin kaks kassi siluetti välja ja õmblesin üleäärepistega kokku (hiljem lugesin, et see käib tikkpistega - no olgu, proovin järgmine kord tikkpistega, äkki läheb ka kiiremini), jätsin tagumikku paraja augu ja... leidsin, et mul ei ole kassi täistoppimiseks muud kasutada kui vana värvilise
villaloori juppe. Mida ma pigem kasutaksin viltimiseks, aga noh - harutasin neid juppe lahtisemaks ja muudkui toppisin, pliiats abiks. Viimaks õmblesin kassi sabaaluse kinni (seda tahaks küll teada, et kuidas on kõige parem auku ära peita...) ja... täitsa kassi nägu oli juba. Saba ja kõrvad.
Siis mõtlesin, et mis lõnga kasutada tikkimiseks - alul võtsin peenema valge mohääri ja katsetasin varspistet - no ei istunud. Harutasin ära. Siis sattus pihku korralik (ja suht peenike) omavärvitud kollane maavillane, hakkasin sämppistes miskit nikerdama ja nii ta edasi läks - otsisin vahepeal ainult teravama nõela.
Ja et ma ei teadnud mitte, kuidas otsi kuhugi peita, tõmbasin need lihtsalt sügavale eluka kõhtu. (Seal villaloori sees ei peaks need vast kuhugi minema.) Ja siis istusin oma kolm tundi ja nikerdasin erinevate omavärvitud lõngadega, nii nagu torust tuli ja idee jooksis. Tulemusega olen igastahes väga rahul.
Elukas saab igastahes ristitud Joosepiks, sest ta on must kass, tal on rohekaskollased punnis silmad ja päris-Joosep magas kõik see aeg mul kõrval ja norskas.
Igastahes, nüüd ma tahan mõne eluka veel teha. Vähemasti üks tore väike noormees peab ühe eluka endale saama. Ideeliselt võiks see elukas lohe olla, sest noormees on Kaire pisipoeg Eron, kellel on väga eepiline nimi ja veel eepilisem emme. ;)
Ja pealegi, mulle hakkas see tikkimise asi täitsa meeldima :D
