Sunday, December 16, 2012

Esimene sess Räpinas


Üleskirjutused nii, nagu ma neid peale igat koolipäeva teha suutsin :p


Esimene koolipäev. Elagu käsitööliste soodaklubi! Vähemasti on tunnis lubatud nii kohv kui saiakesed ja ringitammumine :D


Ja teine koolipäev läbi. Põnev ja huvitav, õpetajad on väga armsad ja sõbralikud ning toit koolisööklas odav ja nii hea, et ma ei mäletagi tükk aega, kunas ma nii head toitu sain. Ja tunnis oli koeraplika Lotte. Päris koeraplika.


Kolmas koolipäev. Rahvakunstis oli kontrolltöö ja grupitöö. Grupitöö läks kõigil häste, kuidas kontra läks, seda veel põeme. Kangajuppide poes käisime. Suure tehnilise vms õmblusmassinaga sai kakeldud. Masin oli tige ja urises mu pääle. Õpetaja oli see-eest sõbralik ja ei urisenud üldse, vaid kaitses mind massina eest. Pajakindad on välja lõigatud. Reedel lõikan vatiini ka välja. Suhtlemise aluste SWOT analüüs läks hästi, toote esitlused olid ka jube põnevad. Üks lapitekk jäi mind kummitama.

Seega - pajakinnaste ülejäägist saab mu suurele padjale kate. Nüüd tuleb vaid lapitehnikat natike õppida ;)

Meil oli 11 tunni pikkune päev. Homme on natuke lühem ja palju kudumist. Muusijunni lubati vist ka viia, kirikinnast joonistama. Aga kompas joonistasin mina natuke jõulukaarte.

Neljas koolipäev. Palju Kudumist. Käisime Seto Talumuuseumis kirikinnast joonistamas ja tsäimajas head ja paremat söömas-joomas. Aga meite oma kohvikus olid kuumad halvaasaiad ja mind süüdistatakse kohutavas asjas - joonistamisoskuses. Eitan kõike!

Viies ja viimane. Ma olen vist õmblemispuudega või vähemasti ei tasu mind enne 12 päeval massina ja nõelte lähedusse lasta, sest tulemuseks on Kaos. Aga arvutis oli meil õpetajaks Mees Musta Habemega ja joonistamises saime seekord tõesti joonistada - ühe söe ja ühe kriitpastelliga natüürmorti. Minu arust tulid kõigil väga kenad ja omapärased välja. Ja siis tuli kojusõit. Aitäh Olgale! :)


Kodutöid anti ikke südamlikult ja veebruari alguses on poolaasta hindamine... uiuiui oinalugu.








Wednesday, November 14, 2012

Uus vorm ja uued pildid - ikke lõngadest

Päris hea mitu päeva kestnud lõngainventuur lõppes edukalt - hulk kaalutud ja äsjakeritud ning krunnitud lõngavihtisid, ja tootefotodki tehtud.

Miks ma kerad vihtideks ümber tegin? Ausalt öeldes seepärast, et esteks oli mind ennast nende välimus ära tüüdanud, ja teiseks seepärast, et olin päris mitmelt tuttavalt käsitöömeistrilt kuulnud soovitust, et taimedega värvitud lõng näeb vihis-krunnis parem välja. Mitte et ma oleks esialgu sellest kiiksust aru saanud, aga noh, oli proovimist väärt. Ja kui need elukad siis juba hulgim laua peal istusid ja sõbrannagi külas oli, vaatas tema ka lauale ja ütles, et "kurat, ongi psühholoogiline efekt, näevad välja nagu oleks vanaema nad just pajast võtnud". Ja mina nõustusin, et jah, on küll kenamad.
Et olgu siis nii, ja jääb tellijatele ka vaba käsi või paar sel teemal, et millisesse kerra nad ise oma lõnga kerida soovivad.
Aga kui keegi tingimata tahab, siis vuristan ka kerasse, kenasse ja lapikusse, kust lõnga saab võtta nii väljast kui keskelt.

Printeris tahma puudumise tõttu on sildid küll käsikirjalised, aga mitte kõikse hullemad.

Tootefotodega nägin kõikse rohkem vaeva, sest päike ei suvatse end näidata, nii et naturaalsest valgusest ei tasu unistadagi, seega tuli appi võtta kodukootud lightbox, igasugu lambid (k.a põrandalamp, mida ma päris välklambina kasutasin (aga tema kollakas valgus ka mahendas natuke)) ja ühe kena salvrätitehnikaks mõeldud jõulutähtedega salfa. Pärast sai veel Photoshopis timmitud ja kujundatud ning...

Facebooki pood on uuendatud ja Disainimaja oma niisamuti.













Kaks esimest tellimust tulid juba hästi natuke aega peale piltide ülespanekut. Ja rõõmustav on, et vähemasti osad inimesed, kes on tellinud, tulevad ikka ja jälle tagasi :)

Wednesday, October 24, 2012

"Kodukootud" efektlõngad

Tekkis täna sihuke mõte, kui vaatasin otsa karjale erineval ajal soetatud üpriski igavatele lõngadele... ja siis võtsin kerimismasina ja lasin neid omavahel põnevamaks ja paksemaks kokku. Mõni harutatud lõng sai ka uue elu. Mõtted, mida neist teha, hakkasid hoopis paremini liikuma, ja mõni säärane passib ka pühadekingiks rahutute näppudega sõbrannadele.



Tuesday, October 23, 2012

Kõrvarõngaste sügiskollektsioon

Olen viimasel kuul päris ohtrasti kõrvarõngaid nikerdanud. Suuresti on süüdi Rene tehtud imehea alasi. Ja sügis.

FB poes on kõik näha ja saadaval, aga siin eputan mõne erilise lemmikuga.










Sügistoonides kirjumirju lõng




Viimane lõng, mis ma Ingridi-maal värvisin, ja suutsin muidugi sinna maha unetada. Sihuke mu meelest sügistoonides kirjumirju. Siin on košenilli, ristikut, veripuud ja ilmselt veel miskit.
Mõtlen ise järgmisteks sokkideks sellele lõngale prooviks vardad sisse lüüa. Põnev, noh ;)

Heegeldatud vesti saaga

Blogger va pisike põrsas mängis mitu päeva järjest mäkra ega lasknud kirjutada. Nii et ma ei mäletagi, mida ma viimati kirjutada tahtsin. Aga vahepeal, uniste tööpäevade taustaks sai valmis minu Kõige Suurem Projekt. Heegeldatud vest. Ok, vest on selle kohta vähe öeldud, see hakkas tõsist kleidi mõõtu võtma, või nagu Stuart soovitas, siis proovigu ma järgmine kord boolerot teha, äkki siis kukub kampsun välja :P

Igastahes alustasin kunagi augustis... või ei mäletagi õieti, kunas, igastahes ammu, ja vedasin teist nagu kutsikat üle Eesti kaasas, kuni ta liiga suureks muutus, et teda kaasas tassida. No tööle ikka vedasin. Ja kuna muidugi mul esialgu lõiget ei olnud, siis selgus otseloomulikult, et inimene ei ole ristküliku kujuline, eriti kui on tegu minu kui lopsaka ja laiapuusalise naesterahvaga. Seega heegeldasin siilud. Tulemus - poolde säärde ulatuv alt kolmnurkne vest-rüü-kleit. Aga ta on paganama soe.

Lõnga... läks palju. Igasugu lõngajääke sai ka vahele pandud. Tahtsin talveks sellist soojades suvevärvides vesti. Nööbidki said lõbusad, ema vanadest varudest.

Nüüd saab rahus sokke edasi kududa ja kindamustriga kakelda.



Thursday, October 18, 2012

Esimesed õpitoa-plaanid



Mõlgutan juba mõnda aega säärast mõtet, et kuna mina imelik inime ;) koon oma sokke ringvarrastel "magic loop" tehnikas, alustan varbast ja kannaks koon lühendatud ridadega kanna (mis vähemasti mulle tundub imelihtne), ning eriti selle tehn
ika ja varbast alustamise kohta on sagedasti huvi tuntud, et mis ja kuidas, siis...

...äkki oleks lahe teha väike koosistumine-õpituba? Uuringi siin nüüd, et kas oleks huvilisi? Kui huvi leidub, siis mõtleme koos täpsemalt, et kus/kunas/jne, eks? (ja kui teil on ehk huvilisi sõpru, siis jagage seda infot ka neile)

Emalendur


Ma olen tükk aega juba endale mõnusat villast mütsi tahtnud. Mõni müts mul isegi on, ehkki ma olen üpris mütsivõõras inimene, aga villast mitte. Isegi mu krokumüts on miski akrüülisegu.

Nüüd tõbisena kudusin päris palju, siis aga sai kudumisest villand ja võtsin hoopis heegelnõela kätte. Mul oli miski ettekujutus, et heegeldades saab müts kohe valmis. Ei saanud, ikka 3 õhtut heegeldasin. Poolsammastega (vist, ma ei ole tõesti ekspert)ja ülevalt hakkasin pihta. Natike loperdas alul, aga see sai pärast märjalt paika sätitud.

Lõngadest: 8/2, hall on Raasiku lambahall, värvitriibud on kõik omavärvitud lõngadest.

Lõngaotsi peitsin ikka tükk aega, aga õnneks on mul selleks puhuks Lianni Lõngapoest ostetud jõhvsilmusega nõel. Soovitan soojalt kõigile, kel veel pole.

Ja siis pesin mütsi läbi ja ehmatasin teda ka natuke külma ja kuuma veega.

Ideaalis, kui ma suudan välja mõelda, kuidas sellele elukale voodrit teha, tahaks fliisvoodrit ka.

Tuesday, October 9, 2012

Libahundikindad

Esialgu küll vaid mustri kujul. Süüdi on IT projekt omamustrilistest kirikinnastest. Nendest saavad siis minu esimesed labakud. (Sest üldiselt ma olen läbi ja lõhki sõrmkindainimene).


Ja mul on pooled toonid puudu. Õnneks on mul Ingrid :)

Hobune elutoas ehk seiklused keebiriide ja kardinatega

See on täiesti tüüpiline, et vahel sõbrad-tuttavad, kes vähem käsitööd harrastavad, minult mõnda edevat vidinat tahavad. Noh, sõber Keijo tahtis näiteks keepi. Aga lahedalt eriliseks muudab selle keebiloo fakt, et Keijo on üks vähestest eesti furry'dest*, ja keebi eritingimus on see, et see peab sobima selga tema hobuse ja hundi täiskostüümile (full body fursuit, vabandused ingliskeelsete terminite pärast, aga eestikeelseid pole veel välja töötatud.) Kuna hundu on veel tegemisel, siis kostüümiproovis käis särtsakas must hobune Sädemeke (ingliskeelsetel konventsioonidel tuntud kui Sparkey). Kass oli elusuuruses mänguasjast (see saba ja see lakk ja need kabjad!!!) väga vaimustuses, ja mina ka. Kui paljudel teist on hobune elutoas olnud ja keepi tahtnud. Kuigi, kui me Sädemekese mõõdetud saime ja Abakhani läksime, osutus hoopis libahunt kõnekamaks pooleks, ja esitas täpseid tingimusi kanga värvi ja kantpaela stiili suhtes, ning kui Sädemeke oleks ehk rohkem blingi tahtnud, siis suukorvi ja kaelarihmaga häbelik libahunt eelistas lihtsat etnomustrilist paela ja loobus kalliskividest.

Keebihaagid tuleb aga eritellimusena tellida, sest nende eeltingimus on, et neid paksude kinnastega ka kinni ja lahti saaks - poehaagid olid selleks liiga väikesed ja peened. Sõber fursuit'i seest aga aitas mul hiljem kardinad üles panna :) 










The furry fandom is a subculture interested in fictional anthropomorphic animal characters with human personalities and characteristics.[1] Examples of anthropomorphic attributes include exhibiting human intelligence and facial expressions, the ability to speak, walk on two legs, and wear clothes. Furry fandom is also used to refer to the community of people who gather on the Internet and at conventions.[2]

Monday, October 8, 2012

Jõulud tulnud ju?

Eile sadas Tartu kesklinnas rahet.
Täna jälle oli nii külm, et mina lasin poole päeva pealt töölt jalga. Ja et mul oli seal külm ja märg ja väga igav, ja ma ei viitsinud isegi kududa mitte, siis ostsin endale bloki ja värvipliiatsid ning joonistasin nina ees olevatest lilledest inspireeritult kindamustri. Nüüd tuleks ainult veel nii vingelt tikkima õppida. Küll ma õpin.



Aga elamine lõhnab jõululikult piparkoogi järgi, sest ma pistsin õunamoosi sisse pool pakki piparkoogimaitseainesegu. Ja kass ronis soemüüri otsa.

Homme aga keedan veel moosi ning mõõdan ühe vahva furry-noormehe üle ning hakkan talle kostüümi juurde keepi tegema.

Friday, October 5, 2012

Õunad ja soktoober

Pole kaua kirjutanud. Elu on kiire olnud. Või noh...jah. On säärased ajad, mil netivälised asjad võtavad nii palju aega ära, et vaikselt blogipidamisele ja muule energiat ega sõnu ei jäägi. Sügisene asi, või siis see, et kui ikka minusugune 12 h und vajav tsikk õhtul kell 20.00 töölt koju jõuab ning siis söögitegemise, kütmise vms vajalikud toimingud kuidagi tehtud saab, ei jõua muud, kui lapikuna Buffy't vaadata. Buffy, aga, on lahe. Hetkel algas mul just 4 hooaeg. Buffy on ülikoolis rebane :D Libarebased ja kooljad.

Õunteni, mida mul ei kasva, nagu mul ei kasva üldse miskit, sest aiamaad siin ei ole, on autohoov ja kuurid, jõudsin aga nõnda, et FBs on säärane tore grupp nagu Äraandjad.Inc, kus võib igasugu krimplit ära anda. Mina andsin ära hulga vanu dvd'sid, ja naljaviluks küsisin vastu õunu vms aiasaadusi. Ja nii sain ma täna ühe toreda tüdruku käest tosina filmi vastu suure kotitäie kuldranette vms nendega sarnaseid õunu. Ja saan vist veelgi, nagu lahke pakkumine käis.

Tulemus - Getteri külaskäigu taustaks lõikusin ja viilutasin usinasti, ja nüüd podiseb pajas kergelt karamelliseeritud suhkruga õunamoos, lisandiks hulk rosinaid ja maitseks piparmünt ning... tüüpiliselt napakale minule, sorts küüslaugu-ingveri-tsillikastet.

Aga tööl seppan viimasel ajal, kui parajasti kundesid ei ole. Alasi on kaasas, muud vidinad kah. Saab kõrvarõngakonkse ette teha ja eile tegin ka 6 paari kõrvarõngaid. Kui parajasti ei seppa või lilli ei müü või kimpe ei tee, siis koon näiteks sokki. Ühed triibikud said valmis, teised on varrastel. Soktoober, noh ;) Ma pole küll kohutavalt ammu Isetegijasse jõudnud, aga Soktoober tabas taaskord ka mind.

Ning suur ja pikk heegeldatud villane vest ootab ka viimaseid siile ja viimistlemist.

15-19 oktoober on aga Räpinas tekstiili kaugõppe esimene sess. :) Ootan pinevusega tunniplaani.

Saturday, September 15, 2012

Paprika-nektariinimoos


Mida saab neljast suurest, ent liiga kõvast nektariinist, mis keelduvad pehmeks minemast, ja ühest suurest, ent juba kaks nädalat kapis seisnud paprikast?

Õige vastus: suure purgitäie paprika-nektariinimoosi :)
Mõnusalt magus, uhket värvi, ja tükid on ka sees.


Wednesday, September 5, 2012

Tomatisaaga lõpetuseks

Eile sai siis viimane tomatisaak potti ja purki.
Taaskord kolm uuekest "retsepti". (Ega seda minu möllimist ja timmimist ja maitsmist ning umbes asjade kokkusegamist saa ju Retseptiks nimetada ometigi :P)

Et piparmündi-tomati moos mulle väga meeldis, siis sai seekord seda edasi arendatud, või õieti, mängitud mängu "mida kõike kapis veel leidub". Leidus näiteks... tikreid :p

Ja seega sündis tomati-tikri-piparmündimoos, sekka ka ingverit, sukaadi ja rosinaid, ning muidugi suhkrut, sidrunit ja terake soola. Viimaks ka MeSi. Väga mõnus sai, Riiklik Komisjon (ema) jäi rahule, ja mina ka.

II potti sai päris aus eksperiment. Et ema (kelle juures mina moositamas käin, sest endal pole asju ega ruumi) on kookosehull, siis jagus tal kapis hulk kookoshelbeid. Egas midagi - potti tomati sisse, lisaks veel ingverit ja aniisi, ning lõpuks sai see maitsestatud Tom-Kha supiseguga. Eksootiline ja mõnna, magus, aga näiteks kana vms kõrvale mõnuga söödav.

Ja III pott tuli soolasem, tublisti. Eelmisel korral soetatud paprikad koos tomatiga köögikombainist läbi, sekka küüslauku, ingverijuurikat, marineeritud šampinjonidest ülejäänud marinaad, küüslauguga veiniäädikas, ikka suhkrut-soola (moosisuhkur!), natuke Tom-Kha maitseainet ja pool pakki Santa Maria tex-mex ürdisegu. Tulemus - tummine ja mõnna.

Sedakorda poest tsillit ei saanud, nii et selle poolest on segud mahedamad. Kui tomatit imekombel veel peaks tulema, teen ühe purgi eriti tsillist magusat moosi.

Otsast meite pere igastahes juba sööb seda kõike :)

Ja saaga lõpetuseks tuleb öelda, et - avastasin eneses hoidistaja. Ei ole kunagi moosi keetnud ega miskit säärast teinud, aga vot niimoodi katsetada ja ebatavalisemaid asju kokku panna mulle meeldib. Nii et... ;)

Õpin tekstiili :)

Väga vabandused, aga olen nii töine olnud, et pole väga ammu jõudnud miskit siia kirjutada, peale vast mõne hoidiseretsepti.

Aga igastahes - käisin mina Räpina Aianduskoolis tegemas katseid nii floristika kui tekstiili kaugõppesse, sisse sain mõlemasse, ja valisin tekstiili. Nüüd 2 a tihedat õppetööd, ja siis olen Paberitega (hull :p).

Esimene sessioon on oktoobris, ja siis nemad nõnda on, nii iga pooleteise kuu takka nädal tihedat õppimist, ning vahepeal jälle iseseisev töö.

Ainus mure on praegu see, et kui mu hooajaline floristitöö otsa saab (ilmade koledus selle ühel päeval lõpetab), siis mis ma edasi teen ja kuidas nii märtsini ära elan... töökohtadega on Tartus na kehvasti...

Mõtteis mõlgub ka õppelaenu võtmine, et saaks üldse olla ja õpingutele pühenduda, aga see on juba 10 a käendajate puudumise taha jäänud.

Aga muidu - elu nagu roostes Ameerika raudteel, üles ja alla ja jälle ilge hooga samamoodi edasi, ning iga hetk võib pea alaspidi lõpetada :p


Lõpetuseks panengi paar näidet sellest, et mida ma praegu pea igapäevaselt teen. (Tuuline ilm oli väga, muidu on kimbud rohkem laiali laotatud.)