Monday, January 31, 2011

Kindamõtted


Mõlgutan kindamõtteid, eriti kuna sai end ka IT konkursile üles antud (mitte et ma nüüd kõigi pühakute pärast loodaks võita või midagi, aga see on hea motivatsioon lõpuks ise endale kindad teha - ja ehk sellised, mida päris iga päev ei tee.)

Igastahes tahaks hästi pika käisega teha, ja narmad ka kuhugi, äkki. Ning selle pöidlaga, mille kiil käib otse kõrvale (õpetus oli kuskil igastahes olemas). Sõrmkinnas oleks eriti tore, muidugi - sõrmkinda tegemisest unistan juba tükk aega.

Üks rukkilillemuster igaksjuhuks - Sunray skännitud heegelmuster, aga äkki saab kohandada.

Ja Ravelry'sse tegin endale lõpuks ometi kasutaja. Kodus hakkan kiikama, mis hääd ja paremat seal leidub.

Sunday, January 30, 2011

Eilne saak



Eile värvitud lõngad täna keras - mõlemad hibiskuse lahtise teeseguga, mis ma emalt sain. Hall tegelane oli nii 50 min potis, lillakaspruun elas seal 80 min. Peitsiks maarjajää.

Kolmanda vihi suhtes, mis ma hommikul välja sikutasin, ei ole väga kindel, aga hetkel niiskena sarnaneb ta väga selle lillakaspruuniga. Mingit karjuvat vahet igastahes pole.

Kui ma oma henna üles leian ja ära toon, läheb mõni sellega ka potti. Või kuhugi mujale. Stu pidi ikkagi Zeegu käest uurima, et kuidas see käib.

Saturday, January 29, 2011

Lõnga mäkerdamine, vol III


Asi algas sellest, et sain ema käest pool pakki korralikku hibiskuse teed. No sellist, mis tõesti-tõesti punaseks läheb. Tume-tume lillakaspunaseks.

Täna võtsin siis eelmisest korrast ülejäänud ühe vihi valget lõnga ja kaks umbmäärast värvi vihti, ning torkasin peitsi alla.
Seni keetsin ise tunnikese oma hibiskuseteed suures potis. Värv oli küll ilus.
Peitsitud ja soodase veega loputatud ning KORDUVALT PUSERDATUD lõngad läksid potti, ja seal nemad elasid. Ca 50 min pärast sikutasin esimese vihi välja. See on see parempoolne.
Teised kaks jäid veel edasi, siputasin soola ka potti ja lasin veel nii pool tunnikest olla, siis keerasin tule alt ära ja jätsin jahtuma. Kui vesi oli lihtsalt soe, mitte enam keev, võtsin ühe vihi välja. See on see vasakpoolne.
Kolmas istub veel potis, kavatsen ta alles homme välja võtta ja vaadata, mis temast saanud on.

Tulemustega olen igastahes rahul - toonid on ilusad, piisavalt erinevad, lillakaga olen eriti rahul.

Ja ootan kannatamatult uut kuud, et teada saada, kuidas on mu finantsiga ja kas saab Saksamaalt košenilli jms tellida.

Tarbatu rahvas peab plaani veebruari lõpus-märtsi alguses Raasikut rünnata - ma ka pundis. Tuleb eesti maavillast osta (kahjuks neil kõik jämeduses 8 - 6/2 oli NII mõnus kõlatamise lõng), siis on, mida värvida.

Wednesday, January 26, 2011

Kõlapaela eeltööde uus süsteem


Esimene, mis ma Nauhoja'st teen. Suured tänud Yrme'le, kes aitas mustrit kohandada, sest viie auguga kõlasid mul tõesti pole.
Siia läksid siis mu esimese satsi lõngad (osa neist, vähemasti.)
Aga kirja tahtsin panna hoopis meetodi, kuidas ma seekord ära hoidsin susapusa tekkimise - mõõtsin kõla kaupa lõngad välja, panin kohe kõlasse ära, heegeldasin sõrmede vahel tagant kokku ja sättisin karbi najal seisma. Ja nii kuni lõpuni - siis sidusin tagumist otsa pidi paela akna külge, harutasin ükshaaval (kõla kaupa) lõngad lahti, keerasin nad järjest uksenupu ümber, kuni lõpuks oli mul üks sirge paks hulk lõnga, võtsin kõik lahti ning heegeldasin näpuvahel kuni sobiva kohani - päästsin lahti, sidusin õiget pidi kokku ja saigi rahulikult kõlatama hakata. Aega läks isegi vähem kui muidu ja mingit segadust ei tekkinud.

Tundub, et olen enese jaoks süsteemi leidnud.

Täna tahaks selle ära lõpetada, tegelikult - natuke üle 2 m teha, ple ju hullu.

Tulevikumuusika on 7 m (mitmes jupis) pooka Stu'le, miskist erilisest raamatust pärinevate mustrite järgi ja hästi peenikese lõngaga.

Taimselt värvimisega mäkerdamine vol II osa II


Just täpselt nii juhtuski, et minu esimesel maarjasega katsetamisel koos kõigi nende toredate eelmises postis mainitud taimede ja asjadega võttis ainsana imeilusa rohekashallika tooni hibiskusega värvitud lõng (mis alul oli väga umbmäärast tooni ja mille ma viskasin kaussi loputusvette, et värvin üle vms), kõik teised aga, k.a peet, värvusid healjuhul uduseks kollakasbeežiks.

Pildil nähtu on siis see armas rohekashallikas hibiskuse pakiteedega tettu. Originaal on sügavama rohelise tooniga ja tumedam.

Aga muuseas avastasin enda jaoks sellise toreda Saksamaa poe nagu www.dewullstuuv.de - guugli tõlkija abiga suutsin end ka pakutavate värvide nimedest läbi süüa ja enda jaoks nimekirja paika panna, et mida ma sealt võimalusel tellida tahaks. Tarnetingimused osutusid aga tõlkeproge jaoks liiga keerulisteks. Nüüd tuleb Anja kintsu kraapida ja paluda, et ta esiteks loeks ja seletaks mulle, et mismoodi sealt tellimine käib ja teiseks, kui võimalik, aitaks mul tellida - st et pakk läheks talle ja siis tema saadaks mulle.

Aga nimekiri on säärane -

Cochenille, 50 g 9.55 - košenill ehk need toredad kaktusetäid
Alkanna geschnitten, 100 g 2.25 - alkannapudi
Blauholz geschnitten, 100 g 1.85 - sinipuu pudi
Indigo natur, 50 g Grundpreis: 100 g = EUR 9.50 indigo
Krappwurzel geschnitten, 100 g 2.50 värvimadara purustatud juurikas
Ritterspornblüten, 100 g 3.50 kukekannus
Rotholz, 100 g 1.90 punapuu - sekvoia
Saflor - Färberdistel, 100 g 3.00 värvisafloor

Mis aga edaspidisesse värvimisse puutub, siis mul on 2 pakki säänset hennat, mida pähe panna ei taha, aga millega heal meelel lõnga värviks. Seega lubas Stu Zeegult uurida, et kuidas too hennaga lõnga värvis, ja siis ma teen oma katsetused.

Ja ma tahan ikkagi saada seda lahtist hibiskuse teed!

Monday, January 24, 2011

Mökerdamine vol II: Eeltööd

Nii.
Poest sai ostetud peeti, hibiskuse teed, musta teed, ja apteegineiu juhe kokku aetud teemal madar-krapp. Igastahes on hetkel leos ka seesamune madar, lisaks veel punane päevakübar ja sireliõied. (Jah, ma kurtsin tõesti apteekrile, et mind on keset talve kuri tõbi tabanud, mille vastu keeruline rohtu leida - tahan taimedega värvida.)

Näituse tänavalt (mille ma esialgu Kuperjanovi tänavaga segi ajasin) leidsin aga elumaja taganurga küljest üles Safrani poe, milles lahke ja vägagi maarjajää seostest lõngavärvimisega teadlik neiu kaalus mulle pool kilo maarjajääd, mis läks maksma umbes 125 EEK.

Kodus lajatasin kõiksugu teed ja asjad erinevatesse tünnikestesse, kuum vesi peale ja kaas kah (kassi pärast ja muidu kah - püsib soojem ehk vms.) Igasugu kala-šaslõki jms tünnid kuluvad väga ära, igastahes.

Siis kerisin hunnikutes lõnga vihtidesse, Stu aitas kinni siduda, pesin neid korralikult villašampooniga (isegi vanaema varudest pärit väga kollane ja lambalõhnaline kleepuv lõng läks ilusti puhtaks) ja loputasin soodase veega. Ja kui see kõik läbi sai, siis mõõtsin välja ca 50 g maarjast ja segasin selle käesooja vette ning pistsin oma lõngad sinna sisse. Hoidsin oma tunnikese ja käisin aegajalt segamas. Nüüd riputasin nõrguma.

Homme läheb huvitavaks ;) Esimene maarjasega värvimine. Olen lootusrikas ja põnevil.

Taimedega lõnga kallal mökerdamine, vol I




Lõngaks 6/2 Jõgeva valge maavillane. (Sain 2 viimast.) Vihtide suurus ca 35-50 g.

1. sibulakoored 7 min
2. sibulakoored 30 min
3. punane marjatee + peotäis mustsõstraid 1 h
5. punane marjatee + must tee + peotäis mustsõstraid 2 h
4. karri 13 min
Mälestused esimesest korrast:

Maarjajääd polnud, oli sool (vette) ja äädikas (loputusvette).

Kõik sai tegelikult alguse sellest, et tahtsin kõlavöö jaoks erinevaid looduslikke värvitoone, aga neid ep olnud villavahetuspunktis, oli aga 2 vihti Jõgeva villavabrikust jäänud lõnga, nii et tõin hoopis need koju ja sündis plaan, et vot, nüüd võtan viimaks kätte ja värvin ise. Materjale olen nii aastakese lugenud, isegi mitu raamatut soetanud, aga suvel jäi kuidagi asi soiku. (Urr, hetkel olen küll enda peale tige, et ei kogunud taimi...Naati ja naistepuna ja kanarbiku jms oleks küll nendelt vähestelt retkedelt saanud, kus ma käisin.)

Igastahes said vihid tehtud - säärased 35-50 g, pole veel enda jaoks leiutanud, et kuidas kerilaual aru saada, kui palju seda lõnga seal on - noh, tunde järgi tulevad umbes säärases kaalus, igastahes. Ja parajalt suured kerad kah, sain kõladesse põhilõngaks panna ja jäi isegi tibake üle ühte sihukest vihikest. Kaklesin kerilaudadega - ühed on väga head, teised miskid kipakad metallist (mõlemad sügavast nõukaajast, Stu omad muidugi, sest tal on kõike. Peaaegu.) Nüüdseks olen välja töötanud, et suur viht tuleb panna heade laudade peale ja väike viht kerida kipakate ümber.

Noh, siis pesin ja loputasin teisi soodalisandiga vees, sai puhtam ja pehmem kah. Puserdasin kah, nagu Kihnu Virve kirjutab, et oleks hää teha.

Ja loosi läks suht see, mis kapis oli või hetkel poest näppu sattus. Kapiotsas olid suvel miski hetk kogutud nutsakas sibulakoori kah. Need läksid esimesena patta. Esimese katse - 4 min, värvisin pärast teega üle. Teist vihti hoidsin tibake kauem, sai sihuke helekollakasbeež - 7 min. Poole tunniga sain kuldbeežikaspruuni. Käisid äädikaveest ja muust veest läbi, pesin teisi õrnalt ka villašampooniga. Lidusin nagu hull köögi ja vannitoa vahet, hoidsin aknaid lahti, sest kogu see keetmisehais tahtis hinge matta. Ja avastasin muuseas, et vana pitskardin töötab marli asemel väga hästi. Ei sulanudki üles, nagu Stu arvas. :p

Teisena läks siis loosi minu mingi imeliku punase marjatee tõmmis, kuhu lajatasin sisse ka nutsakasse seotud mustsõstraid. Tunnike seda podinat andis säärase lillakasbeeži ilusa tooni.
Teine viht jäi potti edasi, ja sai endale hulka veel musta tee tõmmise, mida ma ei viitsinud enam eraldi teha, eriti kuna lõnga ka rohkem ei jagunud - üks pidi karri jaoks kaa jääma. Peale 2 tundi ja minu jaoks järjest vängemat haisu tekkis igastahes viht, mis oli lillaka varjundiga pruuni tooni ja igati nuffik.

No ja viimati läks potti karri ning minu pähe tekkis peavalu. 13 min pärast tuli sealt välja väga ilus sügavkollane toon. Loputada tuli seda kõige hoolikamalt, aga kollaseks jäi tema ka peale pesu.

Järgmisel päeval olid nemad kuivanud, siis kerisin keradesse ja õhtul panin osad neist juba kõladesse. Tuleb selline tagasihoidlik Skandinaavia mustriga vööke.