Täna lõpetasin siis vasaku käe sõrmed ja seega ka oma esimese paari sõrmikuid.
Olen targem küll - näiteks teemal, et kuidas uusi silmi vardale lisaks luua. Loo moraal: kui raamatus kinda juures kirjas ei ole, et kuidas, tuleb raamat algusesse lapata ja seal see seletus ongi.
Leidsin, et mulle täitsa meeldib villasega kududa, et sõrmede tegemine on küll tüütu, aga selle kõrvale võib vaadata Murdoch's Mysteries'i ja et kindapaar saab vist ikkagi kiiremini valmis kui sokipaar. Kuigi ausalt, ma ei ole aega võtnud. Igastahes peale kõiki neid sokke on väga mõnus vaheldus sõrmkindaid teha.
Nüüd ma kindlasti kaklen enesega, et milline muster järgmisena võtta (kinkige mulle punast lõnga või siis madarajuurikaid :D). Minu lemmikud on Setumaalt pärit kirikinda mustrid... kõik need roosid ja muud säärased... :D :D :D
Ja ma tahan pitsilist soonikut proovida teha, nii et... ma nüüd vist hakkan uut mustrit otsima ja lõngu sobitama. Tõbi keerab järjest karmimaks, nii et eks näis, mis sest välja tuleb. Köhimiseks tuleb igastahes pikemad pausid võtta... Seni aga kõlbab istuda ja kududa küll. Liigutada ei saa, siis lööb kohe palaviku kõrgemaks ja võtab ilgelt köhima. Aga sidruniteega koos mugavas toolis istuda veel peaaegu saab.
PS. Pildi tegi Stuart.
1 comment:
Ah et talverõõm haigus sulle kallale tormanud raginaga. Ja ei küsinudki enne, kas ikka tohib ja ka lahkelt vastu võetakse.
Sõrmikud on sul ausad ja kohe näha nutikas tüdruk.
Kui lõng hakkab vägisi otsa saama, siis saab lahendus ikkagi leitud.
Mulle need kindad meeldivad väga, kuna on nii omanäolised.
Noh nii sinulikud kohe :D
Post a Comment