Saturday, June 9, 2012

Vikerkaarepõlvikud ja kassiplika

Minu megapikkuses kudumine, mida ma alustasin vist juba kuskil... aprillis või nii, sai lõpuks üleeile lõpetuse - väikeste palmikutega Raasiku vikerkaare-värvilisest lõngast megapikad põlvikud - no sihukesed, mis ikka tõesti ka minusugusel musklis sääremarja ja pikkade koibadega tegelasel põlveni välja ulatuvad. Külmal ajal hea kanda, tuleb hooga üle alpide sääre ära. Töö juures ja paaril sõidul sai neid ikke nokitsetud, ja alustasin vist hoopiski Lustimäel neid.

Kassiplika muudkui möllab ja magab, möllab ja magab. Aga eile öösel sõi ta mul kõrvaklapid nahka, ja lõpetas köögiarestis - ei taha tõesti, et järgmine kord üksi kodus olles plika mul näiteks arvutijuhtme läbi järab. (Täna tõmban strateegilised kohad ingveriga üle, see talle kohe üldse ei meki.
Aga nurr on plikaltirtsul kõva ja hommikune minu äratamine käib nõnna, et ronitakse otseses mõttes näkku ja lakutakse ning poetakse elu eest ligi. Saba suhu ja keel ninna :p



Ootan ja kardan juulit - tuleb palgata puhkus, samas aga võimalus ära teha suur hulk lõngavärvimist ning paar lõpetamata jäänud tellimustööd! (Tõesti sorry, kallikesed, aga kui ma olen 6 p nädalas tööl ja jõuan õhtul 8-9 paiku koju, siis ei ole mul sendi eest ka energiat veel muud teha kui horisontaali vajuda).

2 comments:

AlleRaa said...

Toredad põlvikud! Nurrmootor on nii nunnu :)

astraco said...

Tere sõbrake.
Mul maal net nii aeglane, et maili sulle saata ei saanudki :(
Sinu maile lugedes pidin suisa kreepsu saama.
Hea, et su väike ulakusekott tagasi on ja kõik temaga korras on.
No on ikka kratt küll, ausalt kohe.
Ennast pole ollagi, aga kus on alles suured teod.
Nüüd pead seda titte palju hooksamalt valvama.
Kallid sulle ja peame ühendust.
Käsitööni pole ma veel jõudnud, kuigi püüankuidas jaksan.
Ehk varsti saan siiski alustatud.
Väiksesele rändurile pai ja olgu ikka nummi.