Triibuvöödi(ku)lised seenesukad, lupiin ja Palupõhja

4 päeva kudusin oma triibulisi seenepõlvikuid. Algusest peale oli plaan, et nendest pisikestest vihikestest, mis ma vöödikute ja tatikatega värvisin, saavad mulle sokid-sukad. Ja et erinevaid värve oli kokku lausa 7, siis sündiski mõte teha ühed väga-väga vöödilised põlvikud. No ikka sellised korralikud, põlveni välja. Lõin kerad kahte kerra ja nii ta läks, iga 5 ringi tagant värvi vahetades, tatikarohelist ikka ka vahele, kanda ja viklisse. (Vikkel sai tehtud nii, nagu vanaema Vaike teeb - 2 parempidi, 1 pahempidi -näeb kaunis välja.)

Minu suureks rõõmuks jäi teine sats kerasid peaaegu järgi, nii et saan endale veel ühed põlvikud kudeda :) kui ainult valget sekka panna (tahaks lambahalli v musta, aga pole hetkel finantsi...)

Eile värvisin lupiiniga lõnga. Lugu selles, et sain vanaemalt (minu armas adopteeritud vanaema) 1 suure lupiinivarre koos lehtedega, ja teine päev veel 5-6 pisemat vart. Seega - ehkki neid oli väga vähe, otsustasin nad potti pista. Hakkisin hästi peeneks ja keetsin neid tund aega. Leem oli küll puss, aga kui pisikese vihi eelnevalt maarjatatud lõnga sisse pistsin, oli pooleteise tunni (tund aega podisemist, pool tundi või nii värvileemes jahtumist) pärast näha ilusat roheka alatooniga helekollast lõnga.

Tänane järeldus päikse käes - hele laim.

Ja muidugi päeva parim uudis - 30 sept.-1.okt pakin kotid ja põrutan Palupõhjale :) Roberti juures on Airi ja co, seened, seltskond, podisevad pajad, ultranunnu kuts, kangasteljed, mets jne jne. Üks nädalavahetus täiesti iseendale :)

Selsinatsel reedel aga Olustverre sisseastumisvestlusele :)