Eile tegin päev otsa ketti. Päriselt ka. Arvestades, et see algab 2 cm traadijuppide lõikamisest ja sellele järgneb tükk aega lülide tegemist ja viimistlemist, enne kui üldse saab hakata ketti moodustama, siis... vaadatud sai oma 5-6 Nikita osa - õnneks saab säärase nokitsemise kõrvale edukalt filmi vaadata. Ja noh, mis sa tõbisena ikka teed, kui istud oma tagumikku laiaks ja siis vaikselt nokitsed miskit.
Aga tulemuseks sai eelmises blogipostis näidatud ehtedetail edevaks kaelakeeks. Nüüd omastas Kass selle ära ja kujutab ette, et on Lohe. Sest kõik särav tuleb ju ometi sisse magada.
Täna aga käis Elo mul külas, nahistas lõngades, otsis endale head ja paremat kokku, tõi sokulaadi (ja muidu süüa) ning jõi piparmünditeed. Ja oli muidu elokalt nunnu.Aga te vaid vaadake neid õnnelikke ja meelaid pilke:
2 comments:
No elo peabki nunnu olema õnn särab silmades :)
Ma säran samamoodi sinu lõngade keskel.
Kas vanaema pakk on tagasi jõudnud?
Anna kalla palun teada, kui see uuesti vanaemale teele saadetud.
Siis kõllame vanaemale ja laseme ta postimajapoole jooksu pista :)
Sinu ehted on nunnud nagu sa isegi ja see kass, appi ma suren nii nunnu.
Kassi vaadates mul nunnumeeter põhjas ja löön ise ka juba nurru :)
:)
Pakikutse on käes, sain just täna. Ma annan teada, kui saan selle uuesti teele saadetud, aga sellega läheb natike aega, sest vähemasti paar päeva ma ei tahaks veel nina välja pista. Üritan terveneda, nii et igasugused saatmised ootavad pisut.
Tegelt mul on kassist veel üks üübernunnu pilt, ekstra sinu peale mõeldes tegin. ;) Wanna see?
Post a Comment