Roosa on roosa

...ehk mis ma punasest sandlipuust välja võlusin. Sai teine leoski enne seista ööpäeva, siis poolteist tundi keeda ja alles siis kohtus lõngaga. Oleks võinud veel tumedamaks lasta, aga ma tunnistan, et ma tahtsin roosat. Ei, ma ei kanna roosat, ja ma ei ole üldse roosa-inimene, aga vot taimse värvina mulle meeldib roosat saada. Ja see on selline õrn ja...kuidagi pitsiline värv.

Homme vaatan, kas õnnestub järelejäänud veest ja koorest ka veel miskit välja saada. Tore oleks.

Lisaks sai kassinaeri-hall lõng keradesse, müüsin natuke lõnga ja leidsin endale kolm laata, kuhu minna, üks neist Tartuski.

Olen oma "heale lapsele" nime mõelnud. Viimane mõte on "Looduskera". (See tuli sellest, et mul on FBs album nimega Loodusvärvid lõngakeras).

Ja ämbris istub alkanna ja mõtleb elu üle järgi. Mina mõtlen ka, liigagi palju. Selle peale, et kuidas see suur võlg, mis selle äri püstipanemiseks võetud sai, kord tasutud saab... ja kuidas vahepeal elada.