Nimelt sain ma endale kompanjoni. On säärane vahva ja töökas naine, kel nimeks Ingrid-Ly, ja kes tegutseb villa pügamise ja pesemise, ja lõnga aniliinvärvidega värvimise ning kõige muu säärase toredaga. Ning on lisaks veel hullult ettevõtlik ja lihtsalt armas inimene.
Ja meie otsustasime oma jõud ühendada, ning hakata koos laatadel käima (ja eks näis, mida tulevik veel toob). Nii et - avapauk 9.dets Narvas, 10ndal Võru jõululaat, 17 dets Tartu jõululaat Raekoja platsil, tahaks veel jõuda ka 16 Antoniuse õue käsitöölaadale, ja ehk veel kuhugi. Koos jõuab rohkem, ja koos on kergem.
Lõngahuvilisi järjest koguneb. Makse veel ei maksa, aga nälga lähipäevil ka enam ei jää. :) Ja tore on inimestega suhelda. Mõni kibeleb lausa külla tulema, et lõnga oma näpuga katsuda.
Täna sai eilsele punase sandlipuu ülejäägile puupuru uuesti sisse pistetud, ja lisaks ka natuke uhmerdatud täisid (košenill!!). Tulemus - sirel! Kindel sirel.
Selle veega saab veelgi värvida. Vaene alkanna, mis vees istub, peab veel ootama ja kangemaks käärima, nagu ka sinipuu (mis on nii kange lilla, et kui ma näpuotsa lahusesse pistsin parkus see hetkega lillaks.)
No comments:
Post a Comment