Seenesegu värvipajas

Eile tegin sügavkülma tühjaks - sinna oli igatsorti vöödikuid kogunenud (no neid vöödikuid, mis on natuke tuvastamatud, et mis vöödikud nad täpselt on), lisaks veel 2 karpi miskeid seeni, mille liigitus mul endiselt 3 võimaliku variandi vahele jäi, siis peotäis ühtesid lillasid, näpuotsaga pisikesi lillasid ning potskutäis rõngasvöödikute jalgu. Keetsin läbi ja jätsin tänaseks.

Nüüd just kuumutan üles koos kahe ca 30 g vihikese maarjatatud valge lõngaga.

Kapis ootab ka eriti tumedat karva lilla peakapsas, ja kurkumiga tahaks ka värvida. Eks näis, kas jõuab, sest eelpeitsitud lõng on otsas ja teist tuleb alles kerima ja vihtima hakata, ning teise poti puudumisel ei saa ka enne peitsida kui seenepada on maha jahtunud... Aga positiivsest küljest - kui jõuaks täna vähemalt peitsitud, saaks laupäeval värvida. :) Teraapiline tegevus.

15.24 - seenesegu oli pussu värvi, mõtlesin kolm hetke, lisasin natuke vaskvitrioli, mõtlesin veel 2 hetke ja lisasin 2 lusikatäit kurkumit. Nüüd mõtlen ta ca 10 min podisema jätta ja siis maha jahutada.

Nii, nüüd võtsin ühe vihi välja ja loputasin puhtaks. Värv jäi säärane kollakasroheline, mõnusa pruunaka alatooniga. Ei saa väita, et see seenesegu üldse tooni ei andnud - helebeež ikkagi oli, ja see toon ka tunda jäi. Väga sügisene igastahes.

Teise vihi jätsin potti istuma, selle mõtlen välja võtta siis, kui lõngad peitsima panen. Näis siis, kas on värvierinevust.

Kerisin just lõnga ja leidsin, et ma kohutavalt armastan Raasiku lambakirjut lõnga, kus sees igatsugu villa alates valgest kuni lambamustani välja, vahel pruuni, halli jne. Miskit, mida sokisse-kindasse loodusvärvide kõrvale kududa. :)

PS. Päikese käes ja kuivana on lõng tublisti rohelisem, aga kuldne toon on tal endiselt man.