Soktoober, lõpp 31 okt. Hea nali on selles, et mina kui suvi otsa sokikuduja pingutan nüüd, et saaks ikka oktoobris ka paari valmis. Hea geenius olin, suutsin kogemata kombel sokilõnga maha müüa, suutes ära unustada, et üks sokk on tehtud ja teine teha. Nüüd pole võimalik teist teha. Ja üldse on lõngapõud.
Õnneks leidsin seenesukkadest ülejäänud pisikesed 3x villasest kerakesed ja püüan nüüd siiski esmaspäeva õhtuks sokipaari valmis saada :)
Suur ja soe kampsik, lõpp 15 november. 2 päevaga suutsin kududa enamuse seljatükist, nüüd on õlad kokku õmmeldud, üks käis varrastel ja teine ootamas, kraed pean veel nuputama, ja narmad peavad ka külge minema, aga on tõenäone, et jõuan, sest kohe kui sokipaariga lõpetan, läheb käis jälle tegemisele. "Sanctuary" vahtimine ja kampsunikudumine sobib hästi kokku. Kampsun...hell yeah, see on nii pikk, et seda võiks nimetada kleidiks...
Kurk sooja, lõpp 30 november. Õnneks piisavalt aega, et mohäärine ja peen Alize lõng Saalomoni sõlmtehnikas salliks heegeldada. Algus on tehtud, ruuduke heegeldatud. Tahaks pikka ja narmastega. Mõni kurgusoojendus lisandub ehk veel, sest ihkan sallkraed.
Jõulukuulidega on algust tehtud, ilmselt tuleb neid veelgi :)
Ja isiklik tõdemus - vaatamata sellele, et ma õppisin selgeks magic loop tehnikas sokikudumise, ei ole see siiski "see". Nii et jään oma "neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli" juurde ikkagi.
Aga ohniuks, kui ilus raamat tuli välja - "Haapsalu rätid". Kust võtaks vaene ajutiselt töötu inime selle raha, ah... :( Aga nii tahaks. Imeline jääsinine lõng ja vardadki ootavad...
4 comments:
Sa narr siis oma sokilõngast mulle saatsid :)
Nüüd seal hädas. Ütlemis see puudu on ja ma saadan need puuduolevad sulle uuesti :)
Oi me oleme sinuga ikka lahedad pliksid ausalt, ma naeran, niiet kõht kõveras.
Ja misasja sa jälle töötu vä :O
Ära aja hirmu peale ma pean hakkama sulle toiduabi pakke saatma jõuluks.
Kuida sa kalla seal muidu hakkama saad?
Tööd pole ja lõnga ka pole ja kuidas mu kassike vastu peab?
Kalla sulle ja anna endast märku, et ma endlolliks ei peaks muretsema
No ma kogemata :P
Aga töötu jah, sest esimene töökoht osutus absurdselt võimatuks ja teine samasuguseks (lisaboonuseks veel sõimamine ja tänitamine). Ma olen mitu korda järjest nüüd sattunud tööandjate hulka, kes tahavad maksta ühele inimesele (ja täielikku miinimumpalka), samas peaks see inimene ära tegema mitme inimese töö.
Suutsin selle tõmblemise peale veel haigeks ka jääda, nüüd läkastan ja pean palavikku.
Kass peab kõige paremini vastu, tema nälga ei jää, eks me kassimammaga kahasse ikka peame teda. (Kuigi jah, kassihärra käis vahepeal oma peenisega opil, see läks ka kalliks - ja süstid ja spetstoit, sest tavalist ta süüa ei tohi.)
Nii et jah, ei ole kiita see elu. Ma iseenda ainus ülalpidaja kah...
Ja kuidas sa hakkama siis saad seal nüüd?
Ma tõega sinu pärast mures?
Palju see üür sul seal ka maksab, kus sa pesitsed?
Great reading thiis
Post a Comment