Friday, December 16, 2011

Rahutud ajad

Viimane, külmvärvitud košenill.

Košenill & košenill/vask/kurkum

Košenilliga värvitud kirjumirju efektikas.

Tõsiselt - eilsest peale ei leidu minu majapidamises enam värvimata lõnga. 12 kilone kott, mis kuu aega tagasi sai Raasikult tellitud, on tühi ja leidnud oma tee prügikasti, lõngad aga on juba erivärvilistena saanud endale uued omanikud, ehkki päris hea hulk on ka veel minu käes ja nad ootavad, ootavad...

Eile oli üpris maniakaalne päev. Peitsisin lausa 2 korda järjest, ning toone tuli kokku 4. Hommikused 2 võileiba olid igastahes need, mille energiast ma õhtuni ringi lippasin. Poeski käisin nii, et jätsin hästi vaiksel tulel lõnga peitsima. Ja lõunat jõudsin tegema hakata kolmveerand kaksteist. Ei, mitte päeval.


Täna siis käisin Antoniuses käsitöölaadal. Korraldus jättis kergelt kaootilise mulje - meie seisime tükk aega oma kastidega, siis tassisime need üles korrale, siis alla tagasi ja siis uuesti üles. Kõigi närvid ja kannatlikkus said proovile pandud. Paraku see ülemine veranda oli üpris varjatud, ning ainus silt, mida mina all nägin, oli pisike ja näitas, et üleval on Õpitoad. (mitte, et meie juures ei oleks võinud miskit õppida ;)) Ja miski veider sinine putka varjas enamjaolt ka üles viiva trepi.

Noh, lohutuseks (?) võin öelda, et ega all ka väga rohkem rahvast ei käinud - ikka nii paar-kolm vahel harva. Enamus käijaid-kiibitsejaid olid teised müüjad. Stuarti ja Kaspari muinas ja muidu-ehteid vaadati-kiideti-näpiti natuke (seda tegid pea kõik inimesed, aga neid oli urrima vähe), aga osteti vaid 1 sõlg.

Olime müüjatega sihuke seltsiv pere. Mina sain igastahes tuttavaks vahva kindaid-sokke kuduva memmega enda kõrvalt, ja siis teise veel vahvama memmega, kes oli väga palju sokke ja sääriseid kudunud, osad lausa koera-lambavilla segust. Ja et tema tahtis väga minu lõngasid, aga raha polnud, ja minu varbad igatsesid väga tema koeravillaseid halle sokke, siis tegimegi vahetuskaupa. Mul on igastahes praegu proua Mariti sokid jalas ja jalgadel väga mõnus ja soe. Lisaks sai tehtud diil, et jätkame vahetuskaupa - temale lõnga, minule küünarnukini ulatuvad koeravillased kindad. (See mõte tuli sellest, et ma sokid küünarnukini kätte tõmbasin.)

Homme peaks olema Raeplatsis laat, ent emhi.ee ja muud ilmajaamad lubavad suht-koht pussnugasid - ehk siis ohtralt lörtsi, vihma, jäidet, tuult jne. Sellele ilmale vaatan ma küll hommikul otsa ja otsustan siis, et suure tõenäosusega ei saa riskeerida, et lõng märjaks saab. Ja kole ilm ei ole lõnganäppimise ja ostmise ilm.

Lõunakeskuse Jõululaada 2 päeva lõppesid samuti nullis. Nii et mul hakkab väheke vastu juba see laadatamine, ei usu väga enam neisse. Suvised ugrimugri ja taaskehastamismaigulised laadad on teine tera, aga need praegused...

Ingridilt, kes päev otsa Maximas lõngu müüa üritas, kuulsin samuti, et müük oli kehva, väga kehva. Nii et mul ei ole tahtmist sinna minna ja miinustesse jääda. Eedenis miski käsitöökas tuleb, aga kas sealgi huvilisi oleks - mu meelest on see iga aasta mingi säärane imelik pisike üritus olnud, kus enamus lihtsalt kõnnib ringi, kui sedagi.

Kuu kokkuvõtteks võib öelda seda, et nojah, üheltpoolt - maksud said makstud, ülejäägiga suutsin isegi uusi värvaineid tellida. Ja ka süüa saab. Samas - uue lõnga ostmiseks pidin ometi taas võlgu võtma, ja see võlakoorem on juba väga-väga suur. Masendus vaheldub optimismihoogudega, elu nagu ameerika raudteel... Rahutud ajad, väga rahutud ajad. Jõulurahu, yeah, right... Mis jõul? Mis rahu?

Ei oskagi miskit rohkem kirjutada, nii segane ja närviline on kõik.

PS.
Aga ühtede asjadega eputan küll - need on Astra kootud sokid minu värvitud lõngast :)
Kas pole numpsikud? :D (Selle lehemustri ma pean küll endale ka küsima.)

3 comments:

astraco said...

No selle lehemustri saad sa ka ole mureta :)
Mulle palun 4 kera seda fuksiaroosat ;)
seda värvi mul ju pole onju õigus?
Seega tee kähku ja ruttu minu kotti teiste juurde see lõng vupsti.
Kassile ka kalli ja sulle ka. ;)

Diana Ostrat said...

See on nii ilus. Selline iirilik, ja ma vannun, et vähemasti miskis elus olen ma iirlane olnud- no eluaeg kisub sinnakanti.
Ja ei, seda tooni sul kindlasti ei ole, sest see pole veel päris äragi kuivanud, nii värske ta. Košenill üllatas mind - arvasin, et heal juhul värvin sinna midagi peale, aga tuli veel 2 tooni sealt potist... vinged täid ikke, tegijad...
Muuseas, sinu kast on kõige suurem kast minu toas.:P teised lõngakastid on pisemad :p

Kass saab oma kallid, kui üles ärkab. Praegu õnneks on vagane ja magab. Ilm ka sihuke, et... Mina aga joon kalja ja igatsen suve.

astraco said...

Roosaga asjad ühelpool.:)
Saatsin sulle maili ka ja tegin kõik korda ;)
Seega hakka aga mulle uut romaani kirjutama.
Mulle meeldib kirju lugeda :)