Friday, December 23, 2011

Kohv väikese sekvoiaga

Eile öösel läksin väheke lolliks ja hakkasin lõnga värvima. Tõsiselt südaöö paiku.
Uus sats Raasiku lõnga on igastahes südantsoojendavalt ilus, kenasti kringlites ja helevalge. Seejuures andis teda aga ikkagi tükk aega pesta, ning kuidas ühest valgest asjast säärast porikarva vett välja tuleb, jääb mulle müsteeriumiks. Aga paar tilka Fairy't ja villašampooni lahustavad igasugused müsteeriumid.

Et ema oli mulle 2 purgitäit kohvipära kogunud, siis läks see loosi. Üks iidamast-aadamast pärit poolik äralahtunud kohv ka veel lisaks. Tund aega keetsin kohvi, samas kui lõng peitsis istus, ja siis värvisin, kah peaaegu tund aega. Tulemus on päris ilus. Aga vot ühte asja teeks teinekord küll teisiti - nimelt filtreeriks kohvipuru välja. Sisse jätsin ma ta üldse seepärast, et nii ennustati tugevamat tooni. Samas, kõik need artiklid netis rääkisid valmis esemete või kanga värvimisest, ilmselt sel juhul saab puru kergemalt välja, mina nägin sellega ikka tükk aega vaeva. Aga kergelt kohvilõhnaliseks lõng jäigi ;) Nii et - miskit eriti kohvisõpradele.


Kuni lõng kohvis istus, panin järgmise lõnga peitsima - kusjuures, sama peitsivedeliku vähemalt 2x kasutamine tuleb igastahes kasuks. See on Jenny nipp, mille ma üles korjasin - teisele satsile läheb seega natuke vähem peitsi, ja veekulu ka väiksem.

Peenike puukoor, mille kohta wullstuuv kirjutas Rotholz, ja mille Google tõlgib mulle "redwood" ja Wiki annab vasteks sekvoia (ilmselt siis siberi sekvoia, mitte see peaaegu looduskaitse all olev hiiglane) oli oma nädal aega juba leos istunud, nüüd oli viimane aeg temaga midagi ette võtta. Ja toon tuli ilus. Mitte selline košenilli-roosa, vaid teistsugune. Õrnsuitsu lõhe.
Lõnga jätsin veel üleöö potti seisma ja välja võtsin alles pealtlõunat.


Nüüd võtan jalad alla ja toon Loovgaleriist oma ehted ära, sest see paik, paraku, kaob ära. Ning Lõunakeskusest toon ka oma lõngad ära - nädal aega laata, ja müüdud 0 kera. Seejärel tuleb mõni loomapood leida ja sinna oma viimane raha hakkama panna. Vähemasti saab mu üks ja ainumas allesjäänud rotu endale jõuluks puhta pesa ja toidu nina alla, ehk uue sõbragi (sest mu teine rott suri üleeile).

Nädal aega pole miskit müünud... annab valusalt tunda. Jõulud jäävad sedakorda vahele.

10 comments:

krati said...

Nu näed Sina kasutasid kohvi, samas , kui mina päeval mässasin teepuruga.
Üks vana laudlina, mida mitte ei raatsinud ää visata sai endale uue olemise.
Kunagi pudenes porgandi toorsalatit peale, ja nu nii häesti kinnitus see porknaplekk, et välja ma seda enam ei saanudki.Peale iga pesu tuletas ammune käpardlus end meelde.

Lükkasinigi ta siis eile tee sisse keema.
Ega need vanad plekid olematuks kadunud, aga ühtlasem sai küll .
Nüüd vist tuleb uued plekid tasakaalu mõttes juurde hankida linale.
:D

Di said...

:)
Minu elu esimesed lõngad olid teega värvitud. Toosama elevandipildiga lahtine tee, mida Maximas müüakse, on vinge kraam.

Aga sina pead nüüd kätte võtma jah ja stiilipäraselt porgandit laudlinale riivima :p

Teega sai miski hetk ka vanale voodilinale uus jume antud, väga mõnus toon tuli.

Anonymous said...

No pane seda õrnsuitsulõhet ka mulle 4 kera ;)
Keegi peab sul hinge sees hoidma ja Karolina kilkab kõrval, et ta tahab seda endale.
Eks ta siis saab selle :)

Di said...

:P Kes on Karolina? Tütar?
Ja ma olen tõesti väga häppi, et sa mul pisike lõngamaniakk oled.
Õnneks sain täna ka natuke, kui lõngadel järel käisin. Eva oli ikka paar-kolm kera maha müünud. Vähemasti sain poes käia tiiru ja kappi täiendada. Ma teen Liivima parimat hakklihakastet!
Ja esivanem ähvardas mind personaalse küpsisetordiga. Ja kapsastega. Kõrvitsat tegin ise.

Ja kas sa tahad oma õrnsuitsulõhet keras või vihis, sest praegu tegeleb see kalake veel aktiivse kuivamisega. Jahedad ilmad, vannituba kah jahedavõitu, võtab aega.

Ohh, kunas mu indigo ometi kohale jõuab... :( Tahan siiiiniiiiist!

Anonymous said...

Oi kullake Karolina mu üks 3 tütrest :D
Ta mul see keskmine.
Ja kui viitsimist siis võid ära kerida küll.;)

Di said...

Sa pead ikka kunagi oma perekonnapilte näitama ja eluloo ära rääkima :p Alates sellest müsteeriumist, et sul on Soome perekonnanimi, sa ise oled eestlane, aga elad hoopis Itaalias :p

Kerimine pole miski vaev, mulle täitsa meeldib masinaga vuristada. Ja kerad tulevad nuffikud ning neid mahub kasti palju rohkem kui vihtisid. Jube hea sellistes hoida. Sa peaks vist isegi teadma, sul vist oli ka säärane massinavärk :)

Aga tervita siis Karolinat ja ütle talle edasi, et ma tänan ja et lõngad tema saab :)

PS. Mul on su kõige pisemale lausa 2 maasikat kasti pistetud :)

Anonymous said...

Oi jeekim seda lutsutmist, mis meie majas siis lahti läheb :)
Ja küll ma sulle oma eluloo ka räägin, peaasi, et sa ikka kuulata viitsid ja jaksad :D
No keri siis see 1 kringel ka kerasse, kui kerasid kasti rohkem mahub.
Kui saatmiseks läheb, siis ikka täiega.
Ega me sinuga nalja tee, me tõsised inimesed ;)
Sulle aga kaunist jõuluaega ja kassile ka kalli ja sulle sammuti.
Pea püsti, ja me saame koos hakkama :D

Di said...

Küll ma jaksan ja viitsin :)
Aga jah, neid lapikuid kerasid läheb hullult palju ühte kasti, sest neid saab veel serviti laduda, õhuvahesid peaaegu ei jää, ja nad lähevad jube mõnusalt kõrvuti ja üksteise otsa.

Jõuluge ise ka mõnusalt, mina võtan lihtsalt tänaseks-homseks aja maha ja EI TEE miskit tööga seonduvat, vaid puhkan, koon, mängin, lähen vanematele külla jne. Kass magab mul viimasel ajal kaisuss - ju on ilmad nii jahedaks läinud, et ta leiab sobiva olevat oma tasuta radiaatori järgi :p

Martaberta Kompulsiivkuduja said...

Kallis Diana! Toimekat uut aastat, lennukust ma ei soovi,seda sul soovimatagi mitme eest. Muide, ka mina tahan sinist lõnga, pane mind sabatama. Sinu täisupiroosa on õite hunnitu ja ootab ideed (tundub, et just tuligi ;))

Di said...

Aitäh, kallike :)
Sinise huvilisi võin rõõmustada - täna jõudis Inglismaalt kohale spektraliit ja Saksamaalt naturaalne indigo. Lähipäevil küll veel värvida ei saa, praegu istub üks kiireloomuline tõlketöö kukil, aga kui mitte enne, siis kohe jaanuari alguses teen esimesed katsed :)